Ministru Koordenadór ba Asuntus Ekonómikus

Tersa-feira, 4 Agostu 2026

MINISTRU KOORDENADÓR BA ASUNTU EKONÓMIKU (MKAE) HALO KONSULTASAUN HODI DEZENVOLVIMENTU ESTRATÉJIA EMPODERAMENTU EKONÓMIKU FETO

Image

Dili, 30 Jullu 2026

Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku (MKAE), hamutuk ho parseiru sira hanesan Sekretaria Estadu ba Igualdade no Inkluzaun (SEII) no Prosivu, ohin hala’o konsultasaun importante ida kona-ba dezenvolvimentu estratéjia empoderamentu ekonómiku feto. Konsultasaun ne’e akontese iha Hotél Timor, Dili, Timor-Leste.

Koordenadór Unidade Estratéjika ba Integrasaun Ekonómika (SUEI), Sr. Leonito Soares de Jesus, ne’ebé reprezenta Koordenadór Jerál MKAE, hato’o agradesimentu no apresiasaun ba partisipante hotu ne’ebé marka prezensa no kontribui ba konsultasaun ne’e. Nia mós hato’o apresiasaun ba kolaborasaun entre MKAE/SUEI, SEII, Prosivu, no ekipa tomak ne’ebé fó apoiu ba preparasaun no realizasaun atividade ne’e. Sr. Leonito subliña katak kooperasaun no koordenasaun hanesan ne’e importante tebes atu garante prosesu ida-ne’e inkluzivu no envolve parte interesada hotu.

Empoderamentu ekonómiku feto iha importánsia boot ba dezenvolvimentu ekonómiku Timor-Leste. Feto sira iha papel importante iha atividade ekonómika, negósiu, agrikultura, komérsiu, no iha komunidade. Tanba ne’e, promove oportunidade ekonómika ba feto sira, inklui asesu ba finansa, merkadu, kapasidade, teknolojia, no rekursu produtivu, sei ajuda hametin sira-nia kontribuisaun ba kresimentu ekonómiku ne’ebé inkluzivu no sustentável.

Konsultasaun ida-ne’e iha papel importante tebes tanba uza oportunidade ida-ne’e atu valida rezultadu prelimináriu sira, identifika lakuna no dezafiu sira, no define asaun konkreta ne’ebé bele sai baze ba dezenvolvimentu Planu Estratéjiku ba Empoderamentu Ekonómiku Feto. Partisipante hotu enkorajadu atu fahe esperiénsia, hanoin, no rekomendasaun ne’ebé prátiku no bele implementa.

Importante liután, presiza kontinua hametin koordenasaun entre Governu, sosiedade sivíl, setór privadu, organizasaun feto, no parseiru dezenvolvimentu sira, tanba empoderamentu ekonómiku feto presiza esforsu hamutuk husi hotu. Sr. Leonito fiar katak liuhusi konsultasaun no kolaborasaun ida-ne’e bele dezenvolve estratéjia ida ne’ebé responde duni ba nesesidade feto sira no kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku Timor-Leste.

Iha fatin hanesan, Xefe Setór Privadu, Sra. Herminia de Deus, salienta katak Kolókiu Nasionál ne’e importante tebes ba konsultasaun ho parseiru xave sira ba dezenvolvimentu Planu Estratéjiku Empoderamentu Ekonómiku Feto iha Timor-Leste. Nia mós hato’o haksolok ho prezensa husi reprezentante dirijente relevante no xave husi governu, parseiru dezenvolvimentu, sosiedade sivíl, setór privadu, akadémia, no entidade relevante hotu, ne’ebé hatudu komitmentu atu promove empoderamentu ekonómiku feto iha nasaun ne’e.

Sra. Herminia afirma katak esforsu ida-ne’e la’ós hahú foun, maibé mai husi komitmentu naruk Governu Timor-Leste no parseiru sira atu implementa Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS) no prioridade nasionál sira ne’ebé hakerek ona iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN) ho vizaun atu harii Timor-Leste ida ne’ebé prósperu, inkluzivu, no sustentável. Nia enkoraja atu servisu hamutuk ho espíritu kolaborasaun atu garante katak estratéjia ida-ne’e bele lori mudansa pozitivu ba feto sira-nia vida no ba dezenvolvimentu ekonómiku Timor-Leste.

Nune’e mós, Diretór Jerál SEII, Sr. Armando da Costa, ne’ebé reprezenta Sekretáriu Estadu ba Igualdade, kongratula MKAE ne’ebé lidera inisiativa importante ne’e atu dezenvolve estratéjia nasionál ba empoderamentu ekonómiku feto, ho apoiu tékniku husi Prosivu. Nia hato’o kontente ba partisipasaun iha konsultasaun ne’e, tanba reprezenta etapa importante ida no esforsu sira ne’e hotu garante katak Timor-Leste hetan oportunidade asesu hanesan no benefísiu hanesan ba dezenvolvimentu ekonómiku nasaun nian.

Sr. Armando esplika katak empoderamentu ekonómiku feto signifika kapasidade ne’ebé sira halo desizaun kona-ba sira-nia moris ekonómika, asesu ba rekursu produtivu sira, asesu ba formasaun, asesu ba finanseiru, merkadu, no hetan oportunidade emprezariál, nune’e bele kontribui ho di’ak liu ba bem-estár, família, no dezenvolvimentu nasionál. Nia mós subliña kompromisu Povu Timor-Leste atu promove igualdade jéneru hanesan prioridade nasionál ida, no konsultasaun ne’e nu’udar oportunidade importante atu hametin integrasaun perspetiva jéneru iha polítika no programa ekonómika sira.

Iha seremónia Kolókiu refere, iha mós sesaun aprezentasaun kona-ba rejultadu preliminária, Analiza situasional kona-ba EEF iha Timor-Leste, iha mós sesaun diskusaun husu no hatan, kona-ba Planu futuru o Estratéjia ba oin, Diresaun ba EEF iha Timor-Leste, tuir fali iha sesaun Diskusaun Grupu ne’ebé mak fasilita husi Ekipa MKAE, Ekipa SEI no Ekipa GEDSI PROSIVU, no ikus liu sesaun aprezentasaun husi Grupu 4.

Seremónia Kolókio Konsultasaun Nasionál ne’e, hala’o durante loron ida, no abertura husi Koordenadór SUIE, MKAE, Sr. Leonito s. de Jesus, no partisipa husi parseiru Dezenvolvimentu sira ne’ebé mak kompostu husi reprezentante husi Liñas Ministeriais, Ajensia Interenasionais, Sosiedade Sivíl no Ekipa Tékniku husi MKAE no PROSIVU.

REMATA======

0Shares

Ajenda

Asesu informasaun relasiona ajenda MCAE nian

Informasaun seluk ne'ébe iha relasaun