๐•๐ข๐ฌ๐ž-๐๐Œ ๐ก๐š๐ฅ๐šโ€™๐จ ๐š๐ฎ๐๐ข๐žฬ๐ง๐ฌ๐ข๐š ๐ก๐จ ๐Š๐จ๐ฆ๐ข๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐‚ ๐ค๐จ๐ง๐š-๐›๐šฬ ๐๐ซ๐จ๐ฉ๐จ๐ฌ๐ญ๐š ๐‹๐ž๐ข ๐‘๐ž๐ฃ๐ข๐ฆ๐ž ๐‰๐ž๐ซ๐šฬ๐ฅ ๐“๐š๐ฑ๐š ๐€๐๐ฆ๐ข๐ง๐ข๐ฌ๐ญ๐ซ๐š๐ญ๐ข๐ฏ๐š

Image

๐Ÿ๐Ÿ• ๐’๐ž๐ญ๐ž๐ฆ๐›๐ซ๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”

Koordenadรณr Jerรกl MKAE Sr. Jorge Martins akompaรฑa Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadรณr bรก Asuntu Ekonรณmiku (MKAE) no Ministru Turizmu no Ambiente (MTA), Francisco Kalbuadi Lay, halaโ€™o audiรฉnsia ho Komisaun C Parlamentu Nasionรกl, neโ€™ebรฉ trata asuntu Finansas Pรบblikas, hodi diskute no fรณ esplikasaun kona-bรก Proposta Lei Nรบ. 29/VI(3a), Rejime Jerรกl Taxa Administrativa.
Iha audiรฉnsia ho Komisaun C Parlamentu Nasionรกl neโ€™e hetan mรณs partisipasaun husi Sekretรกriu Esatadu Peskas, Domingos da Conceiรงรฃo dos Santos, Sekretรกriu Estadu Floresta, Fernadino Vieira, no Sekretรกriu Esatadu Kooperativa, Arsรฉnio Pereira.

Diskusaun neโ€™e nuโ€™udar parte husi prosesu apresiasaun lejizlativa Parlamentu Nasionรกl kona-bรก proposta lei neโ€™ebรฉ sei estabelese prinsรญpiu no regra jerรกl ba aplikasaun, dezeรฑu no kolesaun taxa administrativa iha Timor-Leste. Komisaun C mรณs hahรบ prosesu audiรฉnsia ho entidade relevante sira atu rona perspetiva no rekomendasaun antes prosesu lejizlativu kontinua.
Iha audiรฉnsia neโ€™e, Vise-Primeiru-Ministru liuhusi intervensaun fรณ esplikasaun kona-bรก objetivu

Governu iha elaborasaun proposta lei, liuliu atu hametin baze legรกl, aumenta transparรฉnsia no uniformiza sistema taxa administrativa iha instituisaun pรบblika sira.
“Toโ€™o ohin loron, Timor-Leste seidauk iha rejime jerรกl ida kona-ba taxa administrativa neโ€™ebรฉ estabelese ho forma sistemรกtika. Iha tempu liubรก, instrumentu lejislativu no reguladรณr oioin estabelese ona kobransa taxa iha รกrea no servisu pรบbliku oioin.

Maibรฉ, falta baze jerรกl ida bele hamosu diferensa iha regra, prosedimentu no forma kobransa, no bele mos hamosu incerteza ba sidadaun, empresa no prรณpria Administrasaun Pรบblika.
Tanba neโ€™e, proposta lei ida-neโ€™e importante tanba estabelese prinsรญpiu no regra jerรกl neโ€™ebรฉ klaru, konsistente, transparente no previsรญvel ba kriasaun no kobransa taxa administrativa.

Ba sidadaun no setor privadu, ida-neโ€™e signifika katak sira bele hatene ho klaru tanba sรก taxa ida aplika, hira mak tenke selu, oinsรก atu selu, no saida mak sira nia direitu bainhira iha desizaun administrativu neโ€™ebรฉ sira konsidera la loos. Ba Administrasaun Pรบblika, rejime ida-neโ€™e bele ajuda hametin jestaun reseita naun-tributรกria, no mรณs hadiโ€™a mekanizmu kontrolu, auditoria no responsabilizasaun iha prosesu kobransa no jestaun reseita.

Husi perspetiva ekonรณmika, ita presiza haree taxa administrativa ho kuidadu. Taxa laโ€™รณs deโ€™it kona-ba reseita Estadu; taxa mรณs iha impaktu direta ka indireta ba kustu halo negรณsiu, investimentu, produsaun no kompetitividade.

1 Taxa tenke iha relasaun ho servisu ka atuasaun administrativu neโ€™ebรฉ Estadu fornese, no tenke justu, razoรกvel no proporsionรกl. Bainhira iha taxa neโ€™ebรฉ aas liu, duplikasaun, prosedimentu repetitivu ka kustu administrativu neโ€™ebรฉ la nesesรกriu, situasaun ida-neโ€™e bele aumenta kustu ba empreza no sidadaun, liuliu ba micro, kiik no mediu empresas (MKME).

Husi perspetiva jurรญdika, Governu kompriende katak proposta lei ida-neโ€™e bele hamosu diskusaun no konsiderasaun tรฉknika, liuliu kona-bรก kompetรฉnsia Parlamentu no Governu iha kriasaun taxa no determinasaun sira-nia valรณr.

Kestaun sira-neโ€™e importante no merese atu analiza ho kuidadu, ho rigรณr tรฉkniku no ho konsiderasaun ba Konstituisaun no sistema jurรญdiku nasionรกl. Governu sei kontinua disponรญvel atu partisipa iha diรกlogu nakloke no konstrutivu ho Komisaun no Deputadu sira atu hadiโ€™a dispozisaun sira neโ€™ebรฉ presiza.
Iha kontestu ida-neโ€™e, Artigu 16 merese atensaun espesial, tanba regula elementu fundamentรกl sira iha kriasaun taxa, inklui baze insidรฉnsia, fรณrmula kalkulasaun, izensaun, modalidade pagamentu, garantia no regra kobransa.
Husi perspetiva MKAE, importante katak elementu sira-neโ€™e bele asegura transparรฉnsia no previsibilidade, no mรณs permite atu avalia se taxa proposta iha justifikasaun neโ€™ebรฉ apropriadu no proporsionรกl ho servisu ka atuasaun administrativu neโ€™ebรฉ fornese.

Iha nivel prinsipรกl, Governu konsidera katak Timor-Leste presiza iha Rejime Jerรกl Taxa Administrativa ida. Detalhe jurรญdiku no tรฉkniku sira bele kontinua debate no hadiโ€™a durante faze espesializada, maibรฉ importante atu iha baze komรบn ida neโ€™ebรฉ bele orienta Administrasaun Pรบblika no fรณ seguransa jurรญdika ba sidadaun no setor privadu.

Tanba neโ€™e, husi perspetiva MKAE, ami fรณ pareser favorรกvel iha prinsipiu ba proposta lei ida-neโ€™e, ho rekomendasaun atu durante prosesu espesializada, ita kontinua konsidera aspetu jurรญdiku, proporsionalidade, justifikasaun ekonรณmika, impaktu ba kustu halo negรณsiu no kompatibilidade ho kompromisu internasionรกl Timor-Leste.

Ami fiar katak liuhusi diรกlogu konstrutivu entre Parlamentu no Governu, proposta ida-neโ€™e bele hadiโ€™a no lori ba estabelesimentu sistema ida neโ€™ebรฉ 2 klaru, justu, transparente no responsรกvel, neโ€™ebรฉ bele fรณ benefรญsiu ba Estadu, sidadaun, setรณr privadu no dezenvolvimentu ekonรณmiku nasionรกl. Tanba neโ€™e, bainhira kria ka reve taxa administrativa, ita presiza konsidera laโ€™รณs deit ninia nesesidade no justifikasaun, maibรฉ mรณs haree ninia impaktu ba atividade ekonรณmika.

Bainhira apropriadu, Avaliasaun Impaktu Regulatรณriu bele sai instrumentu ida atu ajuda Governu analiza impaktu sira-neโ€™e antes desizaun foun halo. Iha tempu hanesan, ita tenke asegura katak sistema taxa administrativa kompatรญvel ho obrigasaun no kompromisu internasionรกl Timor-Leste ninian, inklui iha World Trade Organization no ASEAN.

Taxa administrativa labele uza nuโ€™udar barreira indireta ba komรฉrsiu. Atensaun espesial mรณs presiza fรณ ba matรฉria-prima, makina, ekipamentu no input produtivu sira, tanba kustu administrativu neโ€™ebรฉ la nesesรกriu bele aumenta kustu produsaun no afeta kompetitividade husi produtu nasionรกl.

Distintu Deputadu sira, MCAE ninia hanoin katak, ita nia abordagem bele resume ho lรณjika simples: servisu pรบbliku diโ€™ak lori ba taxa neโ€™e bรฉ justu; taxa neโ€™ebรฉ justu no transparente ajuda hamenus kustu halo negรณsiu; kustu neโ€™ebรฉ menus aumenta konfiansa; konfiansa ajuda atrai investimentu; investimentu aumenta produsaun no produtividade; produsaun neโ€™ebรฉ kompetitivu aumenta oportunidade esportasaun; no hotu-hotu neโ€™e bele kontribui ba empregu no kreximentu ekonรณmiku sustentรกvel Timor-Leste.

Nuneโ€™e, sistema taxa administrativa tenke haree hanesan parte ida husi ambiente negรณsiu no sistema governasaun neโ€™ebรฉ diโ€™ak, no laโ€™รณs simplesmente hanesan instrumentu atu aumenta reseita,โ€dehan Vise-PM, Datoโ€™ Seri Francisco Kalbuadi Lay, iha sala plenรกria Parlamentu Nasionรกl, Kinta, 17 Setembru 2026.

Vise-PM, MKAE no MTA, esplika, kona-bรก taxa neโ€™ebรฉ atu aplika atu hetan toโ€™o hira deit seidauk bele sustenta Orsamentu Jerรกl Estadu, maibรฉ presiza mรณs hahรบ tanba tempu laโ€™o beibeik ba oin entaun presiza implementa mรณs taxa ida neโ€™e.
Proposta lei neโ€™e mรณs buka atu define prinsรญpiu klaru kona-bรก determinasaun no kolesaun taxa, inklui konsiderasaun ba izensaun ka fasilidade ba sidadaun sira neโ€™ebรฉ iha limitasaun ekonomia atu selu taxa.

Diskusaun ho Komisaun C fรณ oportunidade ba Governu no Parlamentu Nasionรกl atu aprofunda aspetu tรฉkniku no jurรญdiku sira, inklui impaktu proposta lei neโ€™e ba administrasaun pรบblika no asesu sidadaun sira ba servisu pรบbliku.

Objetivu prinsipรกl mak atu garante kolesaun taxa administrativa laโ€™o tuir regra neโ€™ebรฉ klaru no uniforme, ho konsiderasaun ba kondisaun sidadaun sira no nesesidade atu asegura asesu ekitativu ba servisu pรบbliku.

0Shares

Ajenda

Asesu informasaun relasiona ajenda MCAE nian

Informasaun seluk ne'รฉbe iha relasaun