Dili, 09/07/2026
Ministru Koordenadór ba Assuntus Ekonómiku liu-husi Koordenadór Jerál, Jorge Rui de Carvalho Martins, hanesan membru partisipa iha reuniaun Komisaun Avaliasaun Impaktu Ambientál (KAIA) kria enkontru daruak no datoluk hodi hala’o avaliasaun kle’an ba dokumentu Environmental Impact Statement (EIS) no Environmental Management Plan (EMP)relasiona ho proposta konstrusaun Rezervatóriu Armazenamentu Kombustível nian husi kompania nasionál Esperansa Timor Oan (ETO). Reuniaun ne’e realiza iha edifísiu Autoridade Nasional Petroleum (ANP) City 8, Manleuna Dili Timor-Leste.
Objetivu husi enkontru nee atu Avaliasaun Dokumentu termus referénsia (TOR), , Environmental Impact Statement (EIS) no Environmental Management Plan (EMP) kona-ba Konstrusaun ba Rezervatóriu Armazenamentu Kombustivél neebe sei konstrui husi kompañia SACOM, Energia Lda, no atu rona diretamente apresentasaun detalhadu kona-ba husi Projetu ETO, inklui mos objetivu projetu nian, impaktu ambiental no sosial sira ne’ebé bele mosu, no medida mitigasaun sira ne’ebé deklara ona iha dokumentu projetu nian.
Ekipa Komisaun Avaliasaun Impaktu Ambientál ne’e, forma bazeia ba Dekretu Lei No. 𝟑𝟗/𝟐𝟎𝟐𝟐, primeiru Alterasaun husi Dekretu Lei No. 𝟎𝟓/𝟐𝟎𝟏𝟏. Ho ninian objetivu mak halo paraser Tekniku no tau informasaun sira ne’ebé relasiona impaktu ambiente, hodi analiza no halo verifikasaun termu referensia iha dokumentus nia laran, hanesan Environmental Impact Statement (EIS), no Environmental Management Plan (EMP). antes atu hetan aprovasaun husi parte Ministro Petroléo Rekursus Minirais (MPRM).
Husi enkontru tékniku nee, sei hala’o mós vizita ba fatin Projetu no Konsultasaun Publika konaba proposta hodi hare loloos ba fatin projetu no realiza konsultasaun públika ho komunidade lokál, autoridade sira, no parte interesada hotu no rona preokupasaun, no fó esplikasaun detalladu ba komunidade sira, no asegura katak dezenvolvimentu infraestrutura ne’e la’o tuir regulamentu ambientál no seguransa nian ne’ebé vigór iha rai-laran.
Koordenadór Jerál, MKAE hateten, Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu Ambiente hamutuk ho Ministériu Agrikultura no Peskas, Ministériu Transporte no Komunikasaun, Ministériu Interior, Autoridade Protesaun Sivíl (APC), Sekretáriu Estadu Formasaun Profesionál Empregu (SEFOPE), Ministériu Saude, Ministériu Obras Públikas, ne’ebé mak sai hanesan papel importante kona-ba halo impaktu ambientál.
Site visit ne’e ami estuda ona kona-ba termus referénsia, risku impaktu ambientál no jestaun ambientál, dokumentus hirak ne’e kompañia hatama ona governu tenki estuda husi nia aspektu tékniku hotu no fó fali pareser, saida mak presiza hasai no saida mak sira presiza aumenta hodi halo diak liu-tan antes prepara dokumentus ikus ne’ebé mak ekipa ne’e tenki finaliza fulan tolu (3) tuir mai.
Hahuu husi fulan ida ne’e to’o Outubru ami bele iha ona dokumentus kompletu ida antes foti desizaun kona-ba saida mak sai lolos ba kompañia nia responsabilidade iha asuntu impaktu ambientál ne’ebé mak kategoria sira ba iha kategoria A nian, ne’e dunik presiza tebes kompañia servisu hamutuk ho entidade relevantes hotu liu-liu governu, atu haree nia impaktu ba longo prazu no médiu prazu no emidiata liu atu haree asuntu saida mak presiza apresiasaun husi prinsípiu kedas ita bolu pre konstrusaun hanesan ita halo agora ne’e hodi fó fali pareser ida mai kompañia atu prepara lalaok saida mak sira tenki arensaun didiak antes sira hahuu sira nia konstrusaun.
Iha ajustamentu barak mak ami sei fó hatene ba ekipa tékniku kompañia nian ne’ebé mak hatama ona térmu referénsia ho nia analiza impaktu ambientál no-mos nia jestaun ambientál, fila fali agora ami sei haree diak liu-tan bazeia ba ami nia analiza kampo agora, saida mak sira presiza aumenta tan fasilidade ezistente ne’ebé mak sira iha ona.
Antes ne’e sira aprezenta dokumentus tolu (3) mak hanesan termus referénsia, risku impaktu ambientál, jestaun ambientál, ne’e dunik ami hamutuk ho tékniku sira fó ona ideias lubuk ida liu-liu kona-ba mudansa estrutura governu.
Iha konsultasaun ne’e, reprezentante husi ETO aprezenta impaktu pozitivu husi projetu ne’e, liuliu ba garantia kbiit armajena kombustível nasionál, kria empregu ba labarik-foinsa’e sira, no kontribui b a dezenvolvimentu ekonómiku lokál no fo mos oportunidade ba Komunidade sira hodi hato’o sira-nia hanoin no kestaun sira ne’ebé presiza hetan atensaun didi’ak husi parte kompania nian durante nee no depois de konstrusaun hahu, tenik Koordenadór Jerál iha Likisa.
REMATA=======.







