Timor-Leste Reforsa Nia Kompromisu kona-ba Akordu Aprovizionamentu Governu (GPA) iha ambitu OMK.

Image

30 juñu 2026

Governu Timor-Leste kontinua hametin kompromisu hodi kumpre obrigasaun pós-adezaun tuir Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) liuhosi avansa preparasaun sira hodi adere ba Akordu Aprovizionamentu Governu (GPA) OMK 2012 nian.
Depois Timor-Leste nia adezaun ba OMK iha loron 30 Agostu 2024, Governu identifika ona adezaun ba GPA hanesan prioridade estratéjiku ida hodi hasa’e transparénsia, responsabilizasaun, no efisiénsia iha aprovizionamentu públiku. Adezaun ba GPA halo parte iha Timor-Leste nia ajenda reforma ekonómika neebé luan liu hodi aliña iha sistema aprovizionamentu públiku ho padraun internasionál, hadia governasaun setór públiku, no hametin konfiansa investidór nian.

Nu’udar parte ida husi kompromisu ne’e, Konsellu Ministrus aprova Dekretu Governu No. 24/2026, ne’ebé autoriza implementasaun kompromisu OMK Timor-Leste nian relasiona ho Akordu Aprovizionamentu Governu nian. Harii iha pontu importante ida-ne’e, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku(MKAE), liuhosi Unidade Estratéjiku ba Integrasaun Ekonómiku (UEIE), konvoka Sorumutu Koordenasaun Nasionál Dahuluk kona-ba Akordu Aprovizionamentu Governu (GPA) OMK nian iha loron-tersa, 30 juñu 2026, iha Dili.

Enkontru ne’e halibur pontu fokál sira ne’ebé dezignadu hosi liña ministériu sira no instituisaun governu nian hodi estabelese mekanizmu nasionál ida ne’ebé koordenadu hodi fó apoiu ba Timor-Leste nia prosesu adezaun ba GPA no garante kooperasaun interministeriál ne’ebé efetivu durante negosiasaun tomak.

Enkontru ne’e ho objetivu hodi Hametin kompriensaun husi instituisaun governu sira kona-ba Timor-Leste nia kompromisu sira WTO nian tuir Akordu Aprovizionamentu Governu nian; Introduz enkuadramentu legál, institusionál no prosedimentu ne’ebé maka regula prosesu adezaun ba GPA; no Define knaar no responsabilidade respetivu husi ministériu no ajénsia governu sira iha preparasaun kompromisu asesu ba merkadu Timor-Leste nian no pozisaun negosiasaun nian.

Akordu Aprovizionamentu Governu OMK nian (GPA) 2012 hanesan akordu plurilaterál ida ne’ebé promove aprovizionamentu governu nian ne’ebé nakloke, transparente, justu, no kompetitivu entre ninia Parte sira bazeia ba prinsípiu resiprosidade. Aleinde fornese oportunidade sira asesu ba merkadu, akordu ne’e hametin governasaun di’ak liuhosi estabelese regra sira ne’ebé rekoñesidu internasionalmente ne’ebé garante transparénsia, la iha diskriminasaun, no integridade iha aprovizionamentu públiku.

Nasaun sira ne’ebé sai hanesan Parte ba GPA hetan benefísiu hosi sistema aprovizionamentu públiku ne’ebé efisiente liu, hadi’a valór ba despeza públika, kompetisaun boot liu entre fornesedór sira, no aumentu konfiansa entre investidór doméstiku no internasionál sira. Akordu ne’e mós fornese garantia legál kona-ba tratamentu naun-diskriminatóriu ba fornesedór sira husi Parte GPA iha atividade aprovizionamentu ne’ebé kobre husi kompromisu Parte ida-idak nian.

Preparasaun Timor-Leste nian ba adezaun ba GPA reflete kompromisu forte Governu nian hodi hametin governasaun setór públiku, hadi’a transparénsia no responsabilizasaun iha jestaun rekursu públiku, no kria ambiente negósiu ne’ebé previzível, bazeia ba regra, no kompetitivu ne’ebé suporta kreximentu ekonómiku sustentável no dezenvolvimentu longu prazu.

Lori Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku nia naran, Koordenadór Unidade Estratéjiku ba Integrasaun Ekonómika (UEIE), Leonito de Jesus Soares, subliña katak adezaun ba GPA sei presiza koordenasaun maka’as entre instituisaun governu sira no preparasaun téknika ne’ebé sustentavel iha prosesu negosiasaun tomak.
“Estabelesimentu mekanizmu koordenasaun inter-ministeriál marka pasu importante hodi garante katak Timor-Leste preparadu ho di’ak hodi envolve iha negosiasaun sira ho parte sira GPA OMK nian. Susesu ba adezaun sei depende ba partisipasaun ativu no kolaborasaun besik hosi ministériu no instituisaun relevante sira hotu bainhira ita serbisu hamutuk hodi implementa ita-nia kompromisu internasionál sira no hametin ita-nia sistema aprovizionamentu públiku nian.”

Enkuantu Timor-Leste kontinua nia viajen nu’udar Membru ida ne’ebé foun liu iha OMK, adezaun ba Akordu Aprovizionamentu Governu nian reprezenta marku signifikativu seluk iha integrasaun ekonómika nasaun nian. Ida-ne’e hatudu Timor-Leste nia kompromisu ba prátika internasionál sira ne’ebé di’ak liu, reforma institusionál, governasaun ne’ebé transparente, no sistema komérsiu bazeia ba regra sira ne’ebé suporta dezenvolvimentu nasionál ne’ebé inkluzivu no sustentável.

0Shares

Ajenda

Asesu informasaun relasiona ajenda MCAE nian