Vise – Primeiru – Ministru no Ministru Koordenadรณr ba Assuntu Ekonรณmiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, halo ona lansamentu ba sistema dijitalizasaun lisensiamentu industriรกl no livru konsumidรณr sira atu apoia dezenvolvimentu emprezariรกl sira hodi bele kontribui diโak liu-tan ba prosesu dezenvolvimentu iha setรณr ekonomia ho diโak no lais liu-tan.
โ๐๐๐-๐ง๐’๐ ๐ฆ๐๐ซ๐ค๐ ๐ฉ๐จ๐ง๐ญ๐ฎ ๐ฏ๐ข๐ซ๐๐ฃ๐๐ง ๐ข๐๐, ๐ข๐ก๐ ๐ข๐ญ๐-๐ง๐ข๐ ๐๐ฌ๐๐จ๐ซ๐ฌ๐ฎ ๐ค๐จ๐ฅ๐๐ญ๐ข๐ฏ๐ฎ ๐๐ญ๐ฎ ๐๐ฌ๐ญ๐ข๐ฆ๐ฎ๐ฅ๐ ๐ญ๐ซ๐๐ง๐ฌ๐๐จ๐ซ๐ฆ๐๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐๐ค๐จ๐งรณ๐ฆ๐ข๐ค๐, ๐ค๐ซ๐ข๐ ๐จ๐ฉ๐จ๐ซ๐ญ๐ฎ๐ง๐ข๐๐๐๐๐ฌ ๐๐ ๐ข๐ญ๐-๐ง๐ข๐ ๐ฉ๐จ๐ฏ๐ฎ, ๐ง๐จ ๐ก๐๐ซ๐ข’๐ข ๐๐ฎ๐ง๐๐๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐ข๐๐ ๐๐ ๐ค๐ซ๐๐ฑ๐ข๐ฆ๐๐ง๐ญ๐ฎ ๐ข๐ง๐๐ฎ๐ฌ๐ญ๐ซ๐ขรก๐ฅ ๐ข๐ก๐ ๐ข๐ญ๐-๐ง๐ข๐ ๐ซ๐๐ข๐ง ๐๐จ๐๐๐ง,โ ๐๐ข๐ฌ๐ – ๐๐ซ๐ข๐ฆ๐๐ข๐ซ๐ฎ – ๐๐ข๐ง๐ข๐ฌ๐ญ๐ซ๐ฎ ๐ง๐จ ๐๐ข๐ง๐ข๐ฌ๐ญ๐ซ๐ฎ ๐๐จ๐จ๐ซ๐๐๐ง๐๐รณ๐ซ ๐๐ ๐๐ฌ๐ฌ๐ฎ๐ง๐ญ๐ฎ ๐๐ค๐จ๐งรณ๐ฆ๐ข๐ค๐ฎ, ๐๐ข๐ง๐ข๐ฌ๐ญ๐ซ๐ฎ ๐๐ฎ๐ซ๐ข๐ณ๐ฆ๐ฎ ๐ง๐จ ๐๐ฆ๐๐ข๐๐ง๐ญ๐, ๐
๐ซ๐๐ง๐๐ข๐ฌ๐๐จ ๐๐๐ฅ๐๐ฎ๐๐๐ข ๐๐๐ฒ ๐ก๐๐ญ๐จโ๐จ ๐๐ฌ๐ฌ๐ฎ๐ง๐ญ๐ฎ ๐ง๐โ๐ ๐๐ฎ๐ซ๐๐ง๐ญ๐ ๐ก๐๐ญ๐จโ๐จ ๐๐ข๐ฌ๐ค๐ฎ๐ซ๐ฌ๐ฎ ๐ข๐ก๐ ๐ฌ๐๐ซ๐๐ฆ๐จ๐ง๐ข๐ ๐ฅ๐๐ง๐ฌ๐๐ฆ๐๐ง๐ญ๐ฎ ๐ฌ๐ข๐ฌ๐ญ๐๐ฆ๐ ๐๐ข๐ฃ๐ข๐ญ๐๐ฅ๐ข๐ณ๐๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐๐ ๐ฅ๐ข๐ฌ๐๐ง๐ฌ๐ข๐๐ฆ๐๐ง๐ญ๐ฎ ๐ข๐ง๐๐ฎ๐ฌ๐ญ๐ซ๐ขรก๐ฅ ๐ง๐จ ๐ฅ๐ข๐ฏ๐ซ๐ฎ ๐ซ๐๐ค๐ฅ๐๐ฆ๐๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐ข๐ก๐ ๐๐๐ข๐รญ๐ฌ๐ข๐ฎ ๐๐ข๐ง๐ข๐ฌ๐ญรฉ๐ซ๐ข๐ฎ ๐๐จ๐ฆรฉ๐ซ๐ฌ๐ข๐ฎ ๐ง๐จ ๐๐ง๐รบ๐ฌ๐ญ๐ซ๐ข๐ ๐ข๐ก๐ ๐
๐จ๐ฆ๐๐ง๐ญu-๐รญ๐ฅ๐ข, ๐๐ข๐ง๐ญ๐, ๐๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐.
โHanesan ita hotu atene, dezenvolvimentu industriรกl maka pilรกr-xave ida ba ekonomia modernu ida. Ba Timor-Leste, iha-ne’ebรฉ ita kontinua viajen hosi rekuperasaun pรณs-konflitu ba dezenvolvimentu sustentรกvel no diversifikasaun ekonรณmika, estabelesimentu sistema lisensiamentu industriรกl ida neebรฉ klaru no transparente, ne’e oportunu no esensiรกl.โ
โ๐๐ข๐ฌ๐๐ง๐ฌ๐ข๐๐ฆ๐๐ง๐ญ๐ฎ ๐ข๐ง๐๐ฎ๐ฌ๐ญ๐ซ๐ขรก๐ฅ ๐ฅ๐’รณ๐ฌ ๐๐’๐ข๐ญ ๐ค๐จ๐ง๐-๐๐ ๐ซ๐๐ ๐ฎ๐ฅ๐๐ฆ๐๐ง๐ญ๐ฎ ๐ง๐ฎ๐ง๐’๐ ๐ฆรณ๐ฌ, ๐ค๐จ๐ง๐- ๐๐ ๐ค๐ซ๐ข๐ ๐๐ฆ๐๐ข๐๐ง๐ญ๐ ๐๐ฌ๐ญ๐ซ๐ฎ๐ญ๐ฎ๐ซ๐๐๐ฎ ๐ข๐๐ ๐ข๐ก๐ ๐ง๐’๐๐รฉ ๐ข๐ง๐ฏ๐๐ฌ๐ญ๐ข๐ฆ๐๐ง๐ญ๐ฎ ๐๐๐ฅ๐ ๐๐ฎ๐ซ๐๐ฌ ๐ก๐จ ๐ฌ๐๐ซ๐ญ๐๐ณ๐ ๐ฅ๐๐ รก๐ฅ ๐ง๐จ ๐ข๐ง๐ฌ๐ญ๐ข๐ญ๐ฎ๐ข๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐ ๐จ๐ฏ๐๐ซ๐ง๐ฎ ๐ฌ๐ข๐ซ๐ ๐๐๐ฅ๐ ๐ฌ๐๐ซ๐๐ข๐ฌ๐ฎ ๐ข๐ก๐ ๐๐ฅ๐ขรฑ๐๐ฆ๐๐ง๐ญ๐ฎ ๐ก๐จ๐๐ข ๐๐ฉ๐จ๐ข๐ ๐๐๐ณ๐๐ง๐ฏ๐จ๐ฅ๐ฏ๐ข๐ฆ๐๐ง๐ญ๐ฎ ๐๐ฆ๐ฉ๐ซ๐๐ณ๐ ๐ฌ๐ข๐ซ๐ ๐ง๐ข๐๐ง ๐ก๐จ ๐ฌ๐ฎ๐ฌ๐ญ๐๐ง๐ญ๐๐๐ข๐ฅ๐ข๐๐๐๐ ๐ง๐จ ๐ค๐จ๐ง๐ญ๐ซ๐ข๐๐ฎ๐ข ๐ก๐จ ๐ฌ๐ข๐ ๐ง๐ข๐๐ข๐ค๐๐ญ๐ข๐ฏ๐ฎ ๐ฅ๐ข๐ฎ๐ญรก๐ง ๐๐ ๐๐ค๐จ๐ง๐จ๐ฆ๐ข๐ ๐ง๐๐ฌ๐ข๐จ๐งรก๐ฅ.โ
Ita imajina setรณr industriรกl ida ne’ebรฉ la f’รณ deโit kontribui ba PIB (Produtu Internu Brutu) maibรฉ mรณs transforma no hadia kualidade moris – liuhosi kria empregu ne’ebรฉ di’ak. dezenvolve abilidade sira, no hari kadeia valรณr domรฉstiku sira ne’ebรฉ hamenus dependรฉnsia ba importasaun no hasa’e produtividade nasionรกl, Ida-ne’e tuir objetivu sira ne’ebรฉ trasa ona iha Planu Estratฤjiku Dezenvolvimentu no Planu Rekuperasaun Ekonรณmika Timor-Leste.
Aproveita mรณs iha momentu ida-ne’e, ha’u hakarak hato’o ha’u nia apresiasaun sinsera ba Ministรฉriu Komรฉrsiu no Indรบstria, iha lideransa Ministru Filipus Nino Pereira no ekipa tรฉknika tomak ne’ebรฉ servisu maka’as hodi prepara enkuadramentu legรกl, administrativu, no prosedimentu sira ne’ebรฉ apoia sistema lisensiamentu ida-ne’e.
Ita-boot sira-nia serbisu reflete espรญritu servisu pรบbliku no konstrusaun nasaun nian neebรฉ Timor-Leste presiza tebes. Ita-boot sira tau ona baze ba buat ruma ne'ebรฉ sei forma nasaun nia futuru ekonรณmiku la'รณs de'it liuhosi politika, maibรฉ liuhosi oportunidade reรกl sira ba ita-nia negรณsiu sira no traballadรณr sira iha terrenu. Ita mรณs tenke agradese ba ita-nia parseiru dezenvolvimentu no parte interesada sira husi setรณr privadu, ne'ebรฉ sira-nia feedback no kooperasaun atu asegura katak sistema ne
ebรฉ ita lansa ohin ne’e responde ba nesesidade indรบstria nian no aliรฑa ho prรกtika diak internasionรกl sira.
Ida-ne’e maka inรญsiu atu ita implementa enkuadramentu lisensiamentu ida-ne’e, mai ita asegura katak sistema ne’e asesivel, efisiente, no transparente nafatin.
Mai ita servisu atu hamenus burokrasia ne’ebรฉ la nesesรกriu enkuantu mantein padraun sira ne’ebรฉ proteje ita-nia ambiente, promove traballu ne’ebรฉ justu, no garante seguransa no sustentabilidade.
Aleinde ne’e, mai ita harii kultura ida ne’ebรฉ maka’as kona-ba kooperasaun interministeriรกl atu nune’e lisensiamentu industriรกl integradu ho planeamentu ba utilizasaun rai, regulamentu ambientรกl, administrasaun fiskรกl, no promosaun investimentu. Ita-nia instituisaun sira tenke serbisu la’รณs iha silos, maibรฉ iha koordenasaun, atu nune’e ita kria ekosistema ida ne’ebรฉ la’o ho di’ak no apoiu ba dezenvolvimentu industriรกl.
Ita mรณs tenke komunika ho ativu ho ita-nia ema no emprezรกriu lokรกl, investidรณr sira, no komunidade,atu nune’e sira bele komprende oportunidade, ne’ebรฉ disponivel no responsabilidade sira ne’ebรฉ envolve.
Nu’udar Vise Primeiru Ministru no Ministru Koordenadรณr ba Asuntu Ekonรณmiku no Ministru Turizmu no Ambiente hau reafirma ha’u-nia apoiu tomak ba ajenda ida-ne’e.
Atu taka, haโu bolu partes interesadas hotu-hotu, husi governu, setรณr privadu, sosiedade sivรญl, no sivรญl, no ita-nia parseirus internasionรกl sira, atu servisu hamutuk hodi implementa rejime lisensiamentu ida-ne’e no haburas era foun industrializasaun responsรกvel iha Timor-Leste.
Mai ita garante katak lansamentu ohin nian sai hanesan fundasaun ba prosperidade aban nian.
Iha fatin hanesan, Ministru Komรฉrsiu no Indรบstria, Filipus Ninio Pereira konsidera ohin foin ba dala uluk iha Timor-Leste halo lansamentu ba iha lisensiamentu setoriรกl indรกstria ninian.
โ๐๐ข๐ ๐ ๐ก๐จ ๐ฉ๐ซ๐จ๐ ๐ซ๐๐ฆ๐ ๐ ๐จ๐ฏ๐๐ซ๐ง๐ฎ ๐๐ญ๐ฎรก๐ฅ ๐ข๐ก๐ รก๐ซ๐๐ ๐ข๐ง๐รบ๐ฌ๐ญ๐ซ๐ข๐ ๐ก๐จ ๐ฌ๐ข๐ฌ๐ญ๐๐ฆ๐ ๐๐จ๐ฎ๐ง ๐๐ข๐ฃ๐ข๐ญ๐๐ฅ๐ข๐ณ๐๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐ง๐ข๐ง๐ข๐๐ง, ๐ญ๐๐ง๐๐ ๐ข๐ญ๐ ๐ข๐ก๐ ๐๐ซ๐ ๐๐ ๐ข๐ก๐ ๐ญ๐ซ๐๐ง๐ฌ๐๐จ๐ซ๐ฆ๐๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐๐ข๐ฃ๐ข๐ญรก๐ฅ ๐ง๐จ ๐ฉ๐ซรก๐ญ๐ข๐ค๐ ๐ฆรณ๐ฌ ๐ก๐ฎ๐ฌ๐ข ๐ ๐จ๐ฏ๐๐ซ๐ง๐๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐๐ขโ๐๐ค ๐ง๐ข๐๐ง. ๐๐จ ๐ฉ๐๐ซ๐ญ๐ข๐ฉ๐๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐ก๐ฎ๐ฌ๐ข ๐ฌ๐๐ญรณ๐ซ ๐จ๐ข๐จ๐ข๐ง, ๐จ๐ก๐ข๐ง ๐ฆรณ๐ฌ ๐๐ข๐ง๐ข๐ฌ๐ญรฉ๐ซ๐ข๐ฎ ๐๐จ๐ฆ๐๐ซ๐ฌ๐ข๐ฎ ๐ง๐จ ๐๐ง๐๐ฎ๐ฌ๐ญ๐ซ๐ข๐ ๐ฅ๐๐ง๐ฌ๐ ๐ฆรณ๐ฌ ๐ฅ๐ข๐ฏ๐ซ๐ฎ ๐ซ๐๐ค๐ฅ๐๐ฆ๐๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐๐ ๐ค๐จ๐ง๐ฌ๐ฎ๐ฆ๐ข๐รณ๐ซ ๐ฌ๐ข๐ซ๐.โ
Governante neโe hatutan, sistema manual durante neโe difikulta tebes konsumidor atu halo reklamasaun ba sira nia direitu maske sira hatene atu keixa. (konsumidor venda produtu ho valor US$ 1.00 iha munisipiu โ custu transporte mai MCI ka AIFAESA โ tempu โ prefere la halo keixa).
Ho prezensa sistema dijitalizasaun neโe sei fo benefisiu ba konsumidor fasil atu asesu iha tempu naran de’it no iha fatin naran deit. Prosesu rezolusaun keixa ne’ebรฉ lalais no transparente liu. Fasilidade hodi halo monitorizasaun ba estatutu keixa. Benefisiu ba governo mak aumenta efisiรฉnsia iha jestaun keixa, dadus estruturadu ba anรกlize no planeamentu polรญtika, no hasa’e konfiansa pรบbliku ba servisu governu nian.
Objetivu prinsipรกl ba digitalizasaun reklamasaun konsumidรณr mak atu aumenta aksesibilidade ba konsumidรณr sira, hafasil konsumidรณr sira bele halo reklamasaun iha kada tempu no iha neโebรฉ deโit (liuhosi website), aumenta inkluzaun ba ema iha รกrea remota.
Hamosu efisiรฉnsia no velozidade katak, simplifika prosesu trata reklamasaun liuhosi sistema automatiku, reduz tempu atu prosesu no resolve reklamasaun.
Dijitalizasaun neโe mรณs atu assegura transparรฉnsia no responsabilidade neโe katak, fasilita konsumidรณr atu bele asesu ba reklamasaun sira iha tempu reรกl. Fรณ audit digital atu fasilita monitorizasaun no responsabilizasaun. Iha mรณs fortalese kolekta no anรกlize dadus hodi fasilita kolekta dadus atu ajuda formulasaun polรญtika, anรกlize tendรชncia, no identifika problema merkadu, no uza dadus atu aumenta kapasidade fiskalizasaun no regulasaun.
Sistema dijitalizasaun neโe mรณs atu reduz pezu administrativa.