๐๐ A๐ฉ๐ซ๐จ๐ฏ๐š O๐ง๐š ๐‹๐ž๐ข ๐Š๐จ๐ง๐ค๐จ๐ซรฉ๐ง๐ฌ๐ข๐š I๐ก๐š ๐ฃ๐ž๐ง๐ž๐ซ๐š๐ฅ๐ข๐๐š๐๐ž

Image

Dรญli, Tersa, Loron 13 Janeiru 2026
Vise-Primeiru-Ministru (V-PM) no Ministru Koordenadรณr ba Asuntu Ekonรณmiku (MKAE), no Ministru Turizmu no Ambiente (MTA), Francisco Kalbuadi Lay, aprezenta Proposta Lei Konkorrรฉnsia iha Uma Fukun Parlamentu Nasionรกl (PN) liu husi diskusaun no votasaun aprovasaun iha jeneralidade ba proposta lei n.ยบ 19/VI (2.ยช), ho votasaun A favor 57, kontra 0 no abstensaun 0.
Proposta Lei Konkorrรฉnsia neโ€™e aprezenta husi Lei Konkorrรฉnsia neโ€™e ho objetivu atu estabelese kuadru legรกl ida hodi regula prรกtika konkorrensiรกl sira iha nasaun laran, promove merkadu ida neโ€™ebรฉ justu no transparente. Lejislasaun foun neโ€™e buka prevene prรกtika monopolista no anti-kompetitiva, hodi garante ambiente konkorrรฉnsia livre neโ€™ebรฉ importante atu estimula inovasaun, atrai investimentu no hadiโ€™a kualidade sasรกn no servisu sira neโ€™ebรฉ oferese ba konsumidรณr sira.


Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadรณr ba Asuntu Ekonรณmiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, iha nia intervensaun ba diskusaun lei refere hatete, Lei Konkorrรฉnsia reprezenta pasu istรณriku no urjente ida iha neโ€™ebรฉ hatรบr maturidade ekonรณmika Timor-Leste nian.
Diploma ida neโ€™e mai husi esforsu koordenadu Governu Dasia (IX) nian atu moderniza ordenamentu jurรญdiku nasionรกl no aliรฑa Timor-Leste ho prรกtika diโ€™ak liu internasionรกl sira kona-ba regulasaun konkorrรฉnsia, hodi garante katak empreza sira opera iha kondisaun hanesan no prevene abuzu pozisaun dominante iha merkadu. Rejime konkorrensiรกl foun neโ€™e mos sei kontribui ba kreximentu ekonรณmiku sustentรกvel, ho promove ambiente negรณsiu ida neโ€™ebรฉ atrativu liu, ba benefรญsiu konsumidรณr sira.


Tuir Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadรณr ba Asuntu Ekonรณmiku, Ministru Turizmu no Ambiente, katak, objetivu prinsipal husi lei neโ€™e mak atu promove no proteje kompetisaun livre iha merkadu nasionรกl sira; prevene prรกtika monopolรญsta no antikompetitiva; reflete kompromisu Estadu nian atu harii merkadu ida neโ€™ebรฉ kompetitivu, ekuitativu no transparente.
โ€˜โ€™Lei ida neโ€™e kompostu husi kapรญtulu IV, artigu 29 no aplika ba atividade ekonomia, liu-liu ba asuntu ekonรณmika hotu-hotu, tantu iha setรณr privadu, pรบbliku ka kooperativa iha teritรณriu nasionรกl. Lei ida neโ€™e estabelese rejime jurรญdiku konkorrรฉnsial nian, nuneโ€™e mรณs estabelese regra sira neโ€™ebรฉ klaru no krusiรกl atu asegura ambiente kompetisaun ida neโ€™ebรฉ justu, haburas inovasaun, aumenta produtividade, no fรณ benefรญsiu ba konsumidรณr sira hodi fornese ba sira asesu ba iha sasรกn no servisu sira ho kualidade ho folin nebe justu hodi fรณ impaktu pozitivu ba sira-nia moris diโ€™ak,โ€™โ€™ dehan Vise-Primeiru-Ministru.


Vise-Primeiru-Ministru lia tun tan katak, Lei Konkorrรฉnsia neโ€™e mรณs iha enkuadramentu legรกl sira hodi regula prรกtika restritiva sira kona-ba konkorrรฉnsia inklui mรณs kontrolu ba konsentrasaun ekonรณmika sira, anรกliza ho regulamentu ba prรกtika antikompetitiva sira, no mรณs kbiit sira husi entidade pรบblika kompetente atu investiga, fรณ sansaun, no foti medida preventiva sira.
Hanesan parte ida neโ€™e programa Governu IX nian, neโ€™ebรฉ fรณ prioridade ba harii ekonomia ida neโ€™ebรฉ modernu, kompetitivu no integradu, no รฉnfaze atu atrai investimentu, hametin infraestrutura institusionรกl, dezenvolve kapital umanu, no kria ambiente ekonรณmika ida neโ€™ebรฉ dinรกmiku, no sustentรกvel.
Atu asegura mos rejime jurรญdiku konkorrรฉnsia nian, sei iha entidade pรบbliku ida neโ€™ebรฉ kompetente hodi aplika Lei Konkorrรฉnsia ida neโ€™e, iha kompetensia atu halo monitorizasaun, regulamentu no sansaun neโ€™ebรฉ estabelese iha lei ida neโ€™e, no iha ninia estatutu sira, entidade pรบblika neโ€™e harii ka forma iha durasaun loron 90 nia laran, hafoin Lei Konkorrรฉnsia ida neโ€™e aprova iha PN.


Benefรญsiu husi lei neโ€™e mak, hametin ekonomia nasionรกl, promove kooperasaun internasionรกl, fรณ benefรญsiu ba sosiedade tomak hodi haburas dezenvolvimentu ekonรณmiku neโ€™ebรฉ sustentรกvel, hadiโ€™a kondisaun moris populasaun nian, no hasaโ€™e moris diโ€™ak konsumidรณr sira.
Vise-Primeiru-Ministru fรณ konkluzaun ba lei neโ€™e mak hanesan pasu signifikativu ida iha Timor-Leste ninia eforsu ba integrasaun ekonรณmika tantu rejionรกl no mรณs Orgnizasaun Mundiรกl Komรฉrsiu.


Reafirmasaun ba Estadu ninian kompromisu ba atu harii merkadu kompetitivu, ekuitatitvu no transparente, hodi nuneโ€™e bele hametin ekonomia nasionรกl, promove kooperasaun internasionรกl, no fรณ benefรญsiu ba sosiedade tomak hodi haburas dezenvolvimentu ekonรณmiku sustentรกvel no mellora kontinua ba kondisaun moris populasaun nian liu-liu ba bem-estar, protesaun ba direitu konsumidรณr nian.


Iha fatin hanesan, Ministru Komรฉrsiu Indรบstria, Filipus Nino Pereira, hatete katak, Lei Konkorrรฉnsia neโ€™e hanesan parte ida hodi regula movimentu ekonรณmiku sira hanesan tranzasaun sasรกn, kualidade, liu-liu oinsa bele iha protesaun ida neโ€™ebรฉ mak justu ba operadรณr ekonรณmiku sira tantu produtรณr no mรณs konsumidรณr sira.
Entretantu deputadu sira husi kada bankada parlamentรกr aseita no fรณ apresiasaun ba Lei Konkorrรฉnsia neโ€™e katak, tempu ona atu Timor-Leste iha lei sira nuneโ€™e hodi evita prรกtika monopolรญstiku no dominasaun sira iha merkadu rai-laran. ***

0Shares

Ajenda

Asesu informasaun relasiona ajenda MCAE nian

Informasaun seluk ne'รฉbe iha relasaun