Dรญli, Tersa, Loron 13 Janeiru 2026
Vise-Primeiru-Ministru (V-PM) no Ministru Koordenadรณr ba Asuntu Ekonรณmiku (MKAE), no Ministru Turizmu no Ambiente (MTA), Francisco Kalbuadi Lay, aprezenta Proposta Lei Konkorrรฉnsia iha Uma Fukun Parlamentu Nasionรกl (PN) liu husi diskusaun no votasaun aprovasaun iha jeneralidade ba proposta lei n.ยบ 19/VI (2.ยช), ho votasaun A favor 57, kontra 0 no abstensaun 0.
Proposta Lei Konkorrรฉnsia neโe aprezenta husi Lei Konkorrรฉnsia neโe ho objetivu atu estabelese kuadru legรกl ida hodi regula prรกtika konkorrensiรกl sira iha nasaun laran, promove merkadu ida neโebรฉ justu no transparente. Lejislasaun foun neโe buka prevene prรกtika monopolista no anti-kompetitiva, hodi garante ambiente konkorrรฉnsia livre neโebรฉ importante atu estimula inovasaun, atrai investimentu no hadiโa kualidade sasรกn no servisu sira neโebรฉ oferese ba konsumidรณr sira.
Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadรณr ba Asuntu Ekonรณmiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, iha nia intervensaun ba diskusaun lei refere hatete, Lei Konkorrรฉnsia reprezenta pasu istรณriku no urjente ida iha neโebรฉ hatรบr maturidade ekonรณmika Timor-Leste nian.
Diploma ida neโe mai husi esforsu koordenadu Governu Dasia (IX) nian atu moderniza ordenamentu jurรญdiku nasionรกl no aliรฑa Timor-Leste ho prรกtika diโak liu internasionรกl sira kona-ba regulasaun konkorrรฉnsia, hodi garante katak empreza sira opera iha kondisaun hanesan no prevene abuzu pozisaun dominante iha merkadu. Rejime konkorrensiรกl foun neโe mos sei kontribui ba kreximentu ekonรณmiku sustentรกvel, ho promove ambiente negรณsiu ida neโebรฉ atrativu liu, ba benefรญsiu konsumidรณr sira.
Tuir Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadรณr ba Asuntu Ekonรณmiku, Ministru Turizmu no Ambiente, katak, objetivu prinsipal husi lei neโe mak atu promove no proteje kompetisaun livre iha merkadu nasionรกl sira; prevene prรกtika monopolรญsta no antikompetitiva; reflete kompromisu Estadu nian atu harii merkadu ida neโebรฉ kompetitivu, ekuitativu no transparente.
โโLei ida neโe kompostu husi kapรญtulu IV, artigu 29 no aplika ba atividade ekonomia, liu-liu ba asuntu ekonรณmika hotu-hotu, tantu iha setรณr privadu, pรบbliku ka kooperativa iha teritรณriu nasionรกl. Lei ida neโe estabelese rejime jurรญdiku konkorrรฉnsial nian, nuneโe mรณs estabelese regra sira neโebรฉ klaru no krusiรกl atu asegura ambiente kompetisaun ida neโebรฉ justu, haburas inovasaun, aumenta produtividade, no fรณ benefรญsiu ba konsumidรณr sira hodi fornese ba sira asesu ba iha sasรกn no servisu sira ho kualidade ho folin nebe justu hodi fรณ impaktu pozitivu ba sira-nia moris diโak,โโ dehan Vise-Primeiru-Ministru.
Vise-Primeiru-Ministru lia tun tan katak, Lei Konkorrรฉnsia neโe mรณs iha enkuadramentu legรกl sira hodi regula prรกtika restritiva sira kona-ba konkorrรฉnsia inklui mรณs kontrolu ba konsentrasaun ekonรณmika sira, anรกliza ho regulamentu ba prรกtika antikompetitiva sira, no mรณs kbiit sira husi entidade pรบblika kompetente atu investiga, fรณ sansaun, no foti medida preventiva sira.
Hanesan parte ida neโe programa Governu IX nian, neโebรฉ fรณ prioridade ba harii ekonomia ida neโebรฉ modernu, kompetitivu no integradu, no รฉnfaze atu atrai investimentu, hametin infraestrutura institusionรกl, dezenvolve kapital umanu, no kria ambiente ekonรณmika ida neโebรฉ dinรกmiku, no sustentรกvel.
Atu asegura mos rejime jurรญdiku konkorrรฉnsia nian, sei iha entidade pรบbliku ida neโebรฉ kompetente hodi aplika Lei Konkorrรฉnsia ida neโe, iha kompetensia atu halo monitorizasaun, regulamentu no sansaun neโebรฉ estabelese iha lei ida neโe, no iha ninia estatutu sira, entidade pรบblika neโe harii ka forma iha durasaun loron 90 nia laran, hafoin Lei Konkorrรฉnsia ida neโe aprova iha PN.
Benefรญsiu husi lei neโe mak, hametin ekonomia nasionรกl, promove kooperasaun internasionรกl, fรณ benefรญsiu ba sosiedade tomak hodi haburas dezenvolvimentu ekonรณmiku neโebรฉ sustentรกvel, hadiโa kondisaun moris populasaun nian, no hasaโe moris diโak konsumidรณr sira.
Vise-Primeiru-Ministru fรณ konkluzaun ba lei neโe mak hanesan pasu signifikativu ida iha Timor-Leste ninia eforsu ba integrasaun ekonรณmika tantu rejionรกl no mรณs Orgnizasaun Mundiรกl Komรฉrsiu.
Reafirmasaun ba Estadu ninian kompromisu ba atu harii merkadu kompetitivu, ekuitatitvu no transparente, hodi nuneโe bele hametin ekonomia nasionรกl, promove kooperasaun internasionรกl, no fรณ benefรญsiu ba sosiedade tomak hodi haburas dezenvolvimentu ekonรณmiku sustentรกvel no mellora kontinua ba kondisaun moris populasaun nian liu-liu ba bem-estar, protesaun ba direitu konsumidรณr nian.
Iha fatin hanesan, Ministru Komรฉrsiu Indรบstria, Filipus Nino Pereira, hatete katak, Lei Konkorrรฉnsia neโe hanesan parte ida hodi regula movimentu ekonรณmiku sira hanesan tranzasaun sasรกn, kualidade, liu-liu oinsa bele iha protesaun ida neโebรฉ mak justu ba operadรณr ekonรณmiku sira tantu produtรณr no mรณs konsumidรณr sira.
Entretantu deputadu sira husi kada bankada parlamentรกr aseita no fรณ apresiasaun ba Lei Konkorrรฉnsia neโe katak, tempu ona atu Timor-Leste iha lei sira nuneโe hodi evita prรกtika monopolรญstiku no dominasaun sira iha merkadu rai-laran. ***







