Vise – Primeiru Ministru (PM), no Ministru Koordenadór ba Assuntu Ekonómiku (MCAE), Francisco Kalbuadi Lay halo abertura ba semináriu Tribunal Permanente ba Arbitrajen ho tema “Navega Investimentu Internasional no Komersial Disputa sira”, iha Centro Convenções de Dili (CCD).
Semináriu internasional ne’e, Governu konvida orador prinsipal nain-rua husi Tribunal Permanente Arbitrajen hanesan Garth Schofield no Martin Doe hodi fahe sira nia esperiensia no hanoin ba autor judisiariu sira iha Timor-Leste ne’ebé kompostu husi Prezidente Tribunal Rekursu, Juiz Tribunal Rekursu, Juiz Tribunal Distrital sira no Prokurador Jeral Repúblika ho nia membru Prokurador sira inklui mós advogado no defenso públiku sira partisipa hotu iha semináriu ne’e.
Iha abertura ne’e, Exselensia Vise – Primeiru Ministru no Ministru Koordenadór ba Assuntu Ekonómiku, Francisco Kalbuadi Lay ho satisfasaun boot hato’o benvindu ba partisipante sira hotu iha semináriu importante kona-ba Tribunál Permanente ba Arbitrajen.
“Ita-boot sira-nia prezensa ohin loron hatudu rekoñesimentu ba importánsia husi lei internasionál no rezolusaun pasífiku ba disputa sira ba dezenvolvimentu no estabilidade ba ita-nia rai,” dehan Vise – Primeiru Ministru no Ministru Koordenador ba Assuntu Ekonómiku.
Vise – Primeiru Ministru no Ministru Koordenador ba Assuntu Ekonómiku informa tan katak, tinan 2024, Timor-Leste sai ona membru ba dala 123 ba Tribunal Permanente Arbitrajen, ida-ne’e marka pasu signifikativu ida iha ita-nia kompromisu iha orden jurídiku internasional no adere ba iha rezolusaun pasifiku ba disputa sira.
Pasu estratéjiku ida ne’e mosu iha momentu krusiál ida, iha ne’ebé Timor-Leste hametin ninia prezensa ekonómika internasionál, hanesan evidénsia mak adesaun iha tinan kotuk ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) no iha tempu badak Timor-Leste mos sei integrasaun ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziatiku (ASEAN).
Timor-Leste nia partisipasaun iha Tribunál Permanent Arbitrajen la’ós de’it hametin konfiansa komunidade internasionál atu envolve iha atividade komersiál, maibé oferese mós mai ita fórum úniku ida ba rezolusaun disputa sira ne’ebé envolve estadu sira, organizasaun internasional sira no entidade privada sira, liuhusi mekanizmu sira hansan arbitrajen, mediasaun, konsiliasaun no verifikasaun faktu nian.
Hodi promove atrasaun ba investimentu estranjeiru no hametin kuadru legál, sai imperativu tebes ba instituisaun governamentál sira, orguan judisiáriu no serbisu sira setor justisa nian, profisionál legál sira no setór emprezariál atu komprende kona-ba mekanizmu sira ba rezolusaun pasifiku ba disputa internasionál sira, hanesan sira ne’ebé Tribunal Permanente Arbitrajen fornese.
Semináriu ida-ne’e nia objetivu prinsipál mak atu aumenta koñesimentu kona-ba papél Tribunal Permanente Arbitrajen nian, Timor-Leste bele asesu ho efetivu ba mekanizmu sira ba rezolusaun disputa sira – partikularmente investimentu estranjeiru no komérsiu nian, no ikusliu mak atu explora apoiu sira ne’ebé Tribunal Permanente Arbitrajen iha hanesan iha parte harmonizasaun instrument legál sira.
“Antes konklui, ha’u hakarak hatoo dala ida tan ha’ u-nia benvindu no agradesimentu ba Vise-Sekretáriu-Jerál sira husi Tribunál Permanente Arbitrajen, Señor Garth Schofield no Señor Martin Doe, ba sira-nia prontidade no disponibilidade atu fahe sira-nia esperiénsia no koñesimentu boot iha semináriu ida ne’e. Sira-nia esperiénsia iha liu-liu sira ne’ebé envolve Tratadu Tasi Timor nian no iha kazu seluk sira ne’ebé relevante internasionálmente sai valiozu ba ita hotu,” dehan Vise PM.
alende husi serimonia refere Vise – PM no MCAE, agradese ba kolaborasaun husi Ministériu Justisa, Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun no Gabinete Primeiru-Ministru hodi organiza eventu importante ida ne’e.
“Ikus liu, Ha’u fiar metin katak husi seminariu ida-ne’e sei kontribui signifikativamente ba komprensaun kona-ba Tribunál Permanente ba Arbitrajen nia papel no mekanizmu rezolusaun pasifiku ba disputa internasional sira. Ha’u dezeju diskusaun ativa no interesente ba Ita-Boot sira,” dehan V-PM e MCAE.
Fonte: media V-PM no MCAE.