Vise-Primeiru-Ministru (V-PM), Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku (MKAE), Ministru Turizmu no Ambiente (MTA), Francisco Kalbuadi Lay hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu sira, International Finance Corporation (IFC), setór privadu no Ministériu relevante sira hodi partisipa iha komemora tinan ida Timor-Leste sai nu’udar membru plenu ba Organizasaun Mundiál ba Komérsiu (OMK), iha CCD Dili.
Pakote adezaun Timor-Leste ba OMK asina husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay iha Konferénsia Ministeriál OMK ba da-13 ne’ebé hala’o iha Abu Dhabi, Emiradus Árabes Unidus iha loron 26 Fevereiru 2024 ne’ebé marka pasu fundamentál ida ho objetivu atu liberaliza komérsiu, integrasaun iha ekonomia globál no fasilitasaun asesu ba merkadu internasionál sira.
Iha aniversáriu dahuluk sai membru OMK, Vise-Primeiru-Ministru hateten iha katak komemorasaun tinan ida Timor-Leste sai membru plenu OMK ne’e katak, susesu ne’e mai husi kontribuisaun ema barak nian.
“ida ne’e ita hotu nia susesu no ohin ita selebra tinan ida ita sai membru membru OMK,” hatete V-PM.
Adezaun Timor-Leste ba OMK nu’udar konkista boot-tebes no istóriku ida, hodi afirma katak, ida-ne’e maka prosesu adezaun ne’ebé lais liu iha istória OMK nian. Iha de’it tinan hitu nia laran, bele kumpre rekizitus adezaun plena ba organizasaun ne’e. Maibé, país sira seluk presiza hein to’o tinan rua-nulu, no país seluk hein hela atu tama.
Adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu, ne’ebé bele kompara ho integrasaun ba ASEAN, nu’udar marka istórika ida iha trajetória Timor-Leste nian, ne’ebé reflete kompromisu nasionál nian hodi integra iha komunidade internasionál, hodi dudu dezenvolvimentu ekonómiku ba oin ho forma inkluziva no sustentável.
Média V-PM MKAE