Portal MKAE

Menu

Ministru Koordenadór Assuntu Ekonómiku

Kinta-feira, 14 Agostu 2025

Intervensaun Koordenador Jeral MKAE, Kona-ba (Konsulta Públika Esbosu Lei Konformidade Nasional)

Image

Intervensaun Koordenador Jeral Gabinete Ministru Koordenador ba Assuntu Ekonómikus (MCAE), relasiona ho Konsulta Pùbliku kona-ba Lei Konformidade Nasional, iha Sentru Konvensaun Dili (CCD), Eix Merkado Lama, loron 02 fulan marsu tinan 2025.
Ohin ha’u hamriik iha ne’e atu koalia kona-ba problema ida ne’ebé afeta ita ida-idak mezmu nu’udar konsumidór nain ba negosiu no ofisiál governu nian. Kestaun ida ne’e multiportansia husi lei konformidade ida ne’ebé atu asegura kualidade sasan no servisu iha ita nia nasaun Timor Leste. Lei ida ne’e esensial ba nasaun Timor Leste tamba sira garante komprimentu ba padraun nasional no internasional sira promove kresimentu ekonómiku fasilitasaun iha komérsiu no konfiansa husi investedor no konfiansa ba investimentu. Tamba ne’e lei ida ne’e ita espera sei kobre no haforsa asuntu sira tuir mai.
Sei haforsa komérsiu ita nian no asesu Timor Leste ba merkadu, hanesan ita hatene no ko’alia fila-fila, adezaun Timor Leste ba Organizasaun Mundial no Komérsiu (OMK) tau iha ita nia oin dezafiu bo’ot ida ba integrasaun iha merkadu komérsiu iha futuru no agora, nomós prosesu ita nian atu sai membru ba ASEAN, tamba organizasaun rua ne’e presiza komprimentu ba regra komérsiu internasional no rezional sira.
Lei konformidade mos sei ajuda no asegura katak sasan no servisu sira ne’ebé Timor Leste iha kumpri duni padraun global no hamenus baralla tékniku ba komérsiu.
Lei ne’e importante atu hasa’e investimentu no konfiansa emprezarial. Investedor no empreza sira buka seguransa legál no ambiente regulador ne’ebé bele¬¬ atrai. Lei konformidade hanesan lei sira ne’ebé relasiona ho konstituisaun insolvénsia ne’ebé mak aprova ona iha konsellu ministru rai rua ne’e to’o agora ratifikasaun husi Parlamentu Nasional, no propriedade intelektual ne’ebé mak servisu makas iha Ministériu Komérsiu no Industria aprova ona, nomós sei kria kampo ida ema bolu ”play infield” katak Timor Leste bele mos hala’o nia papel iha merkadu sira hanesan iha nível sira ne’ebé ita hakarak no atrai investimentu estranjeiru diretu ne’ebé mak ita bolu MTI
Lei ida ne’e mos sei proteje direitu konsumidór no ita nia ambiente, espera lei ida ne’e bele asegura katak produtu sira ne’ebé ita iha kumpri padraun kualidade no seguransa proteje konsumidór hotu husi sasan no servisu ne’ebé a’at. Lei sira ne’ebé relasiona ho aimoruk vetenaria nian protesaun ambiental ajuda prevene estragu ekolójiku no promove dezenvolvimentu ne’ebé sustentavel, husi lei konformidade ne’e mos ita espera bele hametin governasaun no estadu ida ne’e. Lei konformidade hamenus korupsaun no foti desizaun arbitráriu liu husi estabelese enkuadramentu legál ne’ebé klaru. Dekretu lei kona-bá infrasaun administrativa asegura ona katak empreza no individual sira halo tuir regulamentu sira hodi hasa’e boa governasaun.
Seksaun husi lei ida ne’e mos ha’u fiar sei apoiu ba diversifikasaun ekonómiku, komprimentu ba padraun manufaktura hasa’e industria lokál sira liu-liu mikro “smolan medium” impreza sira hodi ajuda Timor Leste atu muda husi dependensia mina-rai nian, nomós lei konformidade iha setór sira hanesan; peska, agrikultura no enerjia renovavel aliña estratejia ”blue economy” no “green economy” iha nasaun ida ne’e.
Lei konformidade espera bele fasilita regulamentu alfandega no komérsiu, lei kona-ba lisensiamentu importasaun promosaun esportasaun ne’ebé maka aprovadu ona iha konsellu ministru no regulamentu avenir nian asegura katak sasan sira muda ho efisiensia iha fronteira laran hamenus dezafiu komérsiu nian ho nesesáriu. Implementasaun regulamentu nasional ajuda Timor Leste atu hetan benefísiu husi akordu komérsiu rezional no global.
Ikus liu MKAE nia esperansa ho lei konformidade bele hasa’e rekrutasaun internasional no konformidade Timor Leste ba level sira ne’ebé mak ema uza iha merkadu internasional. Dala ida tan nu’udar membru OMK, Timor Leste tenki duni aliña obrigasaun sira ne’ebé relasiona ho komérsiu inklui akordu subsídiu no peska OMK nian no protesaun propriedade intelektual. Lei konformidade espera bele ajuda governu aliña asuntu sira ne’e ho diak no dignu, komprimentu hametin kreabilidade nasaun nian iha komérsiu internasional no diplomátika ekonómiku. Haú nia esperansa iha instituisaun IQTL nia responsabiliza ba dezenvolvimentu no implementasaun padraun kualidade ba produtu no servisu sira iha ita nia nasaun. Halo inspesaun no teste hodi hare’e empreza sira halo tuir nia regra traballu, fornese sertifikasaun ba empreza sira ne’ebé kumpri padraun kualidade hodi permite sira atu esporta sira nia produtu ho konfiansa, eduka empreza no konsumidor sira kona-ba importánsia kontrolu husi kualidade. Se laiha instituisaun ida hanesan ne’e, ita sei laiha dalan atu garante katak buat ne’ebé ita produs no fa’an iha Timor Leste kumpri padraun nasional no internasional sira, tamba ne’e importante tebes atu ita apoiu no hametin institusional ida ne’e hodi ajuda ita nia sasan sira atu sai bo’ot no hetan susesu. Timor Leste iha poténsia bo’ot atu hetan susesu iha merkadu global, maibé susesu sira ne’e depende ba ita nia komprimisiu ba kualidade hodi asegura katak sasan no servisu hotu-hotu iha ita nia nasaun kumpri padraun ho kualidade ne’ebé a’as, ita bele hari’i ekonomia ida ne’ebé forte no fó benefísiu ba ema hotu. Negosiu ajénsia governu no konsumidor sira mak iha responsabilidade atu apoiu no respeitu ita nia lei konformidade. Lei konformidade importante tebes ba estabilidade ekonómiku, fasilitasaun komérsiu, kresimentu no investimentu, protesaun konsumidor no sustentabilidade ambiental. Lei ne’e kria atu tau Timor Leste nu’udar parseiru ida ne’ebé ema fiar no sai fiar nain iha komérsiu global no integrasaun rejional. Mai ita servisu hamutuk hodi apoiu kualidade iha aspeitu hotu-hotu iha ita nia ekonomia, mai ita halo Timor Leste sai naran ida ne’ebé tau fiar ba iha komérsiu internasional, no mai ita asegura katak ita nia povu sempre iha asesu ba produtu no servisu ne’ebé diak ho kualidade ida diak liu. ***

http://testing17.apps.gov.tl/wp-content/uploads/2025/07/kj-1.jpg

0Shares