Exselensia Vise – Primeiru Ministru no Ministru Koordenadรณr ba assuntu Ekonรณmiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Datoโ Seri Francisco Kalbuadi Lay atualiza governo Timor-Leste nia vizaun dezenvolvimentu ekonรณmia ba parseiru dezenvolvimentu sira iha enkontru Trimestrรกl iha Ministรฉriu Finansas, Dili, Segunda, 28 Abril 2025.
โ๐๐๐-๐ง๐’๐ ๐ก๐๐ง๐๐ฌ๐๐ง ๐จ๐ง๐ซ๐ ๐ข๐๐ ๐๐ญ๐ฎ ๐๐ข๐ซ๐ข๐ฃ๐ ๐๐ ๐ข๐ญ๐-๐๐จ๐จ๐ญ ๐ฌ๐ข๐ซ๐ ๐ก๐จ๐ญ๐ฎ ๐ข๐ก๐ ๐๐ง๐ค๐จ๐ง๐ญ๐ซ๐ฎ ๐๐๐ซ๐ฌ๐๐ข๐ซ๐ฎ ๐๐๐ณ๐๐ง๐ฏ๐จ๐ฅ๐ฏ๐ข๐ฆ๐๐ง๐ญ๐ฎ ๐๐ซ๐ข๐ฆ๐๐ฌ๐ญ๐ซรก๐ฅ ๐ข๐ฆ๐ฉ๐จ๐ซ๐ญ๐๐ง๐ญ๐ ๐ข๐๐-๐ง๐’๐. ๐๐ก๐ข๐ง, ๐ก๐โ๐ฎ ๐ก๐๐ค๐๐ซ๐๐ค ๐ค๐จโ๐๐ฅ๐ข๐ ๐ค๐จ๐ง๐-๐๐ ๐ฏ๐ข๐ณ๐๐ฎ๐ง ๐๐ข๐ฆ๐จ๐ซ-๐๐๐ฌ๐ญ๐ ๐ง๐ข๐๐ง ๐ฐ๐๐ข๐ง๐ก๐ข๐ซ๐ ๐ข๐ญ๐ ๐ฅ๐โ๐จ ๐๐ ๐จ๐ข๐ง ๐ข๐ก๐ ๐ข๐ญ๐-๐ง๐ข๐ ๐๐ฌ๐๐จ๐ซ๐ฌ๐ฎ ๐๐ ๐๐๐ณ๐๐ง๐ฏ๐จ๐ฅ๐ฏ๐ข๐ฆ๐๐ง๐ญ๐ฎ ๐๐ค๐จ๐งรณ๐ฆ๐ข๐ค๐ฎ ๐ง๐จ ๐ซ๐๐๐จ๐ซ๐ฆ๐, ๐ง๐จ ๐จ๐ข๐ง๐ฌรก ๐ข๐ญ๐ ๐๐๐ฅ๐ ๐ฌ๐๐ซ๐ฏ๐ข๐ฌ๐ฎ ๐ก๐๐ฆ๐ฎ๐ญ๐ฎ๐ค ๐๐ญ๐ฎ ๐๐ฅ๐ค๐๐ง๐ฌ๐ ๐๐ฎ๐ญ๐ฎ๐ซ๐ฎ ๐ข๐๐ ๐ง๐โ๐๐รฉ ๐ฉ๐ซรณ๐ฌ๐ฉ๐๐ซ๐ฎ, ๐ฌ๐ฎ๐ฌ๐ญ๐๐ง๐ญรก๐ฏ๐๐ฅ, ๐ง๐จ ๐ข๐ง๐ค๐ฅ๐ฎ๐ณ๐ข๐ฏ๐ฎ ๐๐ ๐ฌ๐ข๐๐๐๐๐ฎ๐ง ๐๐ข๐ฆ๐จ๐ซ๐จ๐๐ง ๐ก๐จ๐ญ๐ฎ-๐ก๐จ๐ญ๐ฎโ.
Vise – Primeiru Ministru ba assuntu ekonomia neโe esplika, Timor-Leste nia objetivu ba dezenvolvimentu ekonรณmiku no reforma klaru: atu harii ekonomia ida neโebรฉ diversu, dinรกmiku, neโebรฉ laโรณs deโit kria empregu maibรฉ mรณs apoia negรณsiu lokรกl sira no garante futuru ida neโebรฉ sustentรกvel ba ema hotu iha Timor-Leste.
โ๐๐ข๐ฎ๐ก๐ฎ๐ฌ๐ข ๐ซ๐๐๐จ๐ซ๐ฆ๐ ๐๐ค๐จ๐งรณ๐ฆ๐ข๐ค๐ ๐ฌ๐ข๐ซ๐ ๐ง๐โ๐๐รฉ ๐๐จ๐ค๐ ๐ง๐จ ๐๐ฅ๐ฏ๐ฎ, ๐ข๐ญ๐ ๐ก๐๐ฆ๐๐ญ๐ข๐ง ๐๐ข๐ฆ๐จ๐ซ-๐๐๐ฌ๐ญ๐ ๐ง๐ข๐ ๐๐๐ข๐ฅ๐ข๐๐๐๐ ๐๐ญ๐ฎ ๐๐ฎ๐ซ๐๐ฌ, ๐ก๐๐ฆ๐๐ง๐ฎ๐ฌ ๐ง๐ข๐ง๐ข๐ ๐๐๐ฉ๐๐ง๐รฉ๐ง๐ฌ๐ข๐ ๐๐ ๐ซ๐๐ค๐ฎ๐ซ๐ฌ๐ฎ ๐ง๐๐ญ๐ฎ๐ซรก๐ฅ ๐ฌ๐ข๐ซ๐, ๐ง๐จ ๐ค๐ซ๐ข๐ ๐๐๐ฅ๐๐ง ๐๐จ๐ฎ๐ง ๐๐ ๐ฉ๐ซ๐จ๐ฌ๐ฉ๐๐ซ๐ข๐๐๐๐โ.
Iha agrikultura, governante neโe fรณ ezemplu, investe iha infraestrutura ne’ebรฉ di’ak liu, irigasaun, no asesu ba ekipamentu modernu. Ida-ne’e sei la’รณs de’it hasa’e produtividade agrรญkola maibรฉ mรณs sei fรณ kbiit ba komunidade rurรกl sira atu hetan rendimentu no haburas negรณsiu lokรกl sira.
โ๐๐ญ๐ ๐ก๐๐ค๐๐ซ๐๐ค ๐ ๐๐ซ๐๐ง๐ญ๐ ๐ค๐๐ญ๐๐ค ๐ค๐ซ๐๐ฑ๐ข๐ฆ๐๐ง๐ญ๐ฎ ๐๐ค๐จ๐งรณ๐ฆ๐ข๐ค๐ฎ ๐ญ๐จโ๐จ ๐ข๐ก๐ ๐ฌ๐ข๐ค๐ฎ๐ง ๐ก๐จ๐ญ๐ฎ-๐ก๐จ๐ญ๐ฎ ๐ข๐ญ๐-๐ง๐ข๐ ๐ซ๐๐ข๐ง ๐ง๐ข๐๐ง, ๐ก๐จ๐๐ข ๐๐ฃ๐ฎ๐๐ ๐ก๐๐ฆ๐๐ง๐ฎ๐ฌ ๐ค๐ข๐๐ค ๐ง๐จ ๐ก๐๐ฌ๐โ๐ ๐ฉ๐๐๐ซ๐๐ฎ๐ง ๐ฆ๐จ๐ซ๐ข๐ฌ ๐๐ ๐๐ฆ๐ ๐๐ข๐ฆ๐จ๐ซ-๐จ๐๐ง ๐ญ๐จ๐ฆ๐๐คโ.
Governu nia kompromisu ba diversifikasaun ekonรณmika mak sentrรกl ba reforma sira neโebรฉ pratika daudaun.
โ๐๐ง๐ค๐ฎ๐๐ง๐ญ๐ฎ ๐ฆ๐ข๐ง๐-๐ซ๐๐ข ๐ง๐จ ๐ รก๐ฌ ๐ฌ๐๐ข ๐ก๐๐ง๐๐ฌ๐๐ง ๐๐ข-๐ซ๐ข๐ข๐ง ๐๐ ๐ข๐ญ๐-๐ง๐ข๐ ๐๐ค๐จ๐ง๐จ๐ฆ๐ข๐, ๐๐ ๐จ๐ซ๐ ๐ข๐ญ๐ ๐ค๐จ๐ง๐ฌ๐๐ง๐ญ๐ซ๐ ๐๐ญ๐ฎ ๐ก๐๐๐๐ฅ๐๐ซ ๐๐ ๐ฌ๐๐ญรณ๐ซ ๐๐จ๐ฎ๐ง ๐ฌ๐ข๐ซ๐ ๐ง๐’๐๐รฉ ๐ฉ๐ซ๐จ๐ฆ๐๐ญ๐ ๐ค๐ซ๐๐ฑ๐ข๐ฆ๐๐ง๐ญ๐ฎ ๐ง๐จ ๐๐ฌ๐ญ๐๐๐ข๐ฅ๐ข๐๐๐๐ ๐๐ ๐ญ๐๐ฆ๐ฉ๐ฎ ๐ง๐๐ซ๐ฎ๐ค. ร๐ซ๐๐ ๐ฑ๐๐ฏ๐ ๐ฌ๐ข๐ซ๐ ๐ก๐ฎ๐ฌ๐ข ๐๐จ๐ค๐ฎ ๐ข๐ง๐ค๐ฅ๐ฎ๐ข ๐๐ ๐ซ๐ข๐ค๐ฎ๐ฅ๐ญ๐ฎ๐ซ๐, ๐ญ๐ฎ๐ซ๐ข๐ณ๐ฆ๐ฎ, ๐๐๐๐ซ๐ข๐ค๐๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐ค๐ฆ๐๐๐ง, ๐ง๐จ ๐๐ง๐๐ซ๐ฃ๐ข๐ ๐ซ๐๐ง๐จ๐ฏรก๐ฏ๐๐ฅ. ๐๐จ๐๐ข ๐ข๐ง๐ฏ๐๐ฌ๐ญ๐ ๐ข๐ก๐ ๐ฌ๐๐ญรณ๐ซ ๐ฌ๐ข๐ซ๐-๐ง๐’๐, ๐ข๐ญ๐ ๐ค๐ซ๐ข๐ ๐จ๐ฉ๐จ๐ซ๐ญ๐ฎ๐ง๐ข๐๐๐๐ ๐ฌ๐ข๐ซ๐ ๐๐ ๐ค๐จ๐ฆ๐ฎ๐ง๐ข๐๐๐๐ ๐ฎ๐ซ๐๐๐ง๐ ๐ง๐จ ๐ซ๐ฎ๐ซรก๐ฅ ๐ฌ๐ข๐ซ๐โ.
Timor-Leste hetan bensaun ho rikusoin naturรกl no kulturรกl neโebรฉ barak tebes. Ami nia tasi-ibun sira ne’ebรฉ moos, ahu-ruin sira, no paizajen foho nian sira fornese atrasaun รบniku ida ba turista sira hosi mundu tomak ne’ebรฉ buka esperiรฉnsia sira ne’ebรฉ bazeia ba natureza no kulturรกl. Rikusoin sira-ne’e oferese oportunidade sira ne’ebรฉ maka’as tebes ba kreximentu ekonรณmiku sustentรกvel liuhosi turizmu, no ami iha kompromisu atu aproveita rekursu sira-ne’e ho responsabilidade.
Atu kapitaliza potensiรกl ida-ne’e, ami foka ba dezenvolve infraestrutura eko-amigรกvel ne’ebรฉ atrai viajante sira ne’ebรฉ iha konxiรฉnsia ambientรกl. Ida-ne’e inklui estabelese eko-alojamentu sira, dalan natureza nian, no fasilidade turizmu sustentรกvel sira ne’ebรฉ bele jere hosi komunidade lokรกl sira. Hodi halo nune’e, ami garante katak rendimentu ne’ebรฉ maka hamosu hela iha rejiaun laran, hodi fรณ benefรญsiu diretamente ba famรญlia no komunidade lokรกl sira.
Ami mรณs hakarak destaka Timor-Leste nia kultura no patrimรณniu neโebรฉ riku. Ita-nia artezanatu tradisionรกl, mรบzika, no festivรกl sira mak parte importante ida husi ita-nia identidade, no ita haree potensiรกl boot iha turizmu kulturรกl no patrimรณniu. Programa sira hanesan homestay no vizita sira ho orientasaun komunidade nian bele fornese rendimentu diretamente ba famรญlia lokรกl sira, enkuantu promove prezervasaun ba ami nia kultura no tradisaun รบniku sira.
Aleinde esforsu sira-ne’e, ami serbisu hela atu halo marketing ba Timor-Leste nu’udar destinu turรญstiku prinsipรกl. Ami dezenvolve kampaรฑa marketing estratรฉjiku ida ne’ebรฉ alvu ba ami nia nasaun viziรฑu sira ASEAN nian no mรณs eko-turista internasionรกl sira. Ida-ne’e sei ajuda aumenta nรบmeru vizitante sira no, iha nia fatin, kontribui ba kreximentu ekonรณmiku liuhosi turizmu.
Turizmu sustentรกvel mรณs hanesan รกrea ida ne’ebรฉ ita haree oportunidade sira ne’ebรฉ signifikativu. Aliรฑa ho tendรฉnsia globรกl sira kona-ba dezenvolvimentu sustentรกvel, ami promove hela turizmu ne’ebรฉ respeita ami nia ambiente enkuantu hamosu rendimentu ba komunidade lokรกl sira. Iha tempu hanesan, ami iha kompromisu atu rezolve preokupasaun ambientรกl sira, hodi garante katak ami nia rekursu naturรกl sira sei prezerva ba jerasaun sira iha futuru.
Kriasaun empregu maka iha ami nia ajenda reforma nia fuan. Ami-nia objetivu mak atu kria empregu rihun ba rihun ho kualidade aas iha indรบstria oioin, hodi fรณ ba ami-nia joven siraโneโebรฉ reprezenta futuru Timor-Leste nianโoportunidade atu buras no hetan susesu. Ami rekoรฑese katak populasaun foin-sa’e sira aumenta lalais, no ami iha kompromisu atu fornese ba sira abilidade sira ne’ebรฉ sira presiza atu hetan susesu iha ekonomia modernu ida.
Atu alkansa ida neโe, ita lansa ona Programa Nasionรกl Empregu no Dezenvolvimentu Abilidade. Programa ida-ne’e ekipa foin-sa’e sira ho abilidade nesesรกriu sira ba setรณr emerjente sira, inklui teknolojia, agrikultura, turizmu, manufatura, no enerjia renovรกvel. Hodi oferese formasaun profisionรกl, ami garante katak ami nia forsa traballu preparadu atu hatรกn ba ezijรฉnsia sira ekonomia ida ne’ebรฉ maka buras no modernu.
Aleinde esforsu sira-ne’e, ami konsentra iha modernizasaun agrikultura, promove peska sustentรกvel, no hasa’e produsaun pekuรกria. Ami mรณs hadi’a hela jestaun bee nian liuhosi barrajen sira no eskema sira irigasaun nian, no mรณs implementa estratรฉjia sira jestaun bacias hidrograficas nian. Inisiativa sira-ne’e hotu krusiรกl atu asegura katak ita-nia setรณr agrรญkola sei produtivu no sustentรกvel nafatin iha tempu naruk.
Ami mรณs serbisu hela iha dezenvolvimentu setรณr industriรกl sira no hasa’e kompetitividade komรฉrsiu nian. Ida-ne’e maka aspetu vital ida hosi ami nia estratรฉjia diversifikasaun no kreximentu ekonรณmiku. Hodi promove dezenvolvimentu industriรกl, ita kria oportunidade empregu barak liutรกn no haburas inovasaun iha รกrea foun sira negรณsiu nian.
Parte importante ida hosi estratรฉjia ida-ne’e envolve dezenvolvimentu rede transporte no komunikasaun ne’ebรฉ forte. Infraestrutura transporte no telekomunikasaun ne’ebรฉ efisiente maka esensiรกl atu apoia atividade ekonรณmika sira, hadi’a produtividade, no hasa’e integrasaun jerรกl iha ita-nia rain no ho mundu tomak. Ba ida-neโe, ita investe iha estrada, portu, no rede telekomunikasaun hodi garante konetividade no fasilita atividade setรณr privadu nian. Ida-ne’e inklui hadi’a estrada sira, habelar instalasaun portu nian sira, no hadi’a rede internet no mรณvel sira.
Iha era dijitรกl, ita haree reforma sira ekonomia dijitรกl nian hanesan komponente krusiรกl ida hosi ita-nia estratรฉjia dezenvolvimentu ekonรณmiku ne’ebรฉ luan liu. Timor-Leste nia populasaun neโebรฉ sei joven no buras makaโas fรณ fundasaun neโebรฉ sรณlidu atu habelar ekonomia dijitรกl. Ami foka ba habelar infraestrutura dijitรกl, harii abilidade dijitรกl sira, no hasa’e servisu e-government nian hodi promove empreendedorizmu no inovasaun dijitรกl.
Ami mรณs rekoรฑese importรกnsia hosi kooperativa sira hodi apoia dezenvolvimentu ekonรณmiku ne’ebรฉ sustentรกvel no inkluzivu. Kooperativa sira oferese aprosimasaun ida ne’ebรฉ orienta ba komunidade ba kreximentu, partikularmente iha รกrea rurรกl sira. Atu apoia kooperativa sira, ami serbisu atu kria enkuadramentu legรกl no regulatรณriu ida ne’ebรฉ fรณ apoiu, no mรณs fornese formasaun no rekursu sira atu ajuda membru kooperativa sira hetan susesu iha hala’o sira nia negรณsiu.
Setรณr privadu nuโudar parseiru xave iha ita-nia esforsu atu dudu dezenvolvimentu ekonรณmiku. Ami nia foku ba dezenvolvimentu setรณr privadu inklui kria merkadu traballu ida ne’ebรฉ ekilibradu no fleksivel ne’ebรฉ apoia kreximentu ekonรณmiku enkuantu proteje traballadรณr sira nia direitu. Ami iha kompromisu atu asegura salรกriu ne’ebรฉ justu, saรบde no seguransa, no seguransa sosiรกl ba traballadรณr hotu-hotu, enkuantu moderniza lei traballu nian hodi reflete natureza serbisu nian ne’ebรฉ muda iha ekonomia modernu.
Dezenvolvimentu sustentavel mak nuโudar nรบkleu husi ita-nia vizaun ba Timor-Leste nia futuru. Ami hakarak halo balansu ba kreximentu ekonรณmiku ho protesaun ambientรกl no ekuidade sosiรกl. Ami nia esforsu sira atu promove indรบstria verde sira, prezerva rekursu naturรกl sira, no hadi’a moris-di’ak sosiรกl maka esensiรกl atu asegura katak benefรญsiu sira hosi dezenvolvimentu fahe ba ema hotu.
Ami nia Inisiativa Apoiu ba Empreza foun dezeรฑa atu kapasita negรณsiu lokรกl sira no atrai investimentu estranjeiru. Liuhusi subsรญdiu sira, emprรฉstimu ho funan ki’ik, no insentivu fiskรกl sira, ami halo fasil liu ba negรณsiu sira ho medida oioin atu hahรบ, buras, no hetan susesu iha Timor-Leste. Reforma sira-ne’e sei haburas ekosistema negรณsiu ki’ik ida ne’ebรฉ vibrante, ne’ebรฉ esensiรกl atu kria empregu no dudu inovasaun.
Maibรฉ, ami rekoรฑese dezafiu sira ne’ebรฉ ami hasoru hodi haburas setรณr sira-ne’e. Husi infraestrutura limitadu ba limitasaun finanseira, rekursu umanu, no limitasaun tempu ba ezekusaun programa, ami rekoรฑese katak iha lakuna sira ne’ebรฉ presiza atu rezolve. Tanba ne’e, efikรกsia ajuda nian maka krรญtiku atu ajuda ita taka lakuna sira-ne’e no aliรฑa ho orsamentu governu nian hodi apoia ezijรฉnsia espesรญfiku sira setรณr nian.
Ikus liu, Timor-Leste komprometidu atu integra klean liu tan iha merkadu global. Nuโudar membru Organizasaun Mundiรกl Komรฉrsiu (OMK), ami mรณs buka atu hametin ami-nia pozisaun iha merkadu rejionรกl sira, liuliu iha ASEAN nia laran. Ita-nia objetivu mak atu sai membru kompletu ASEAN nian, neโebรฉ sei loke oportunidade foun ba komรฉrsiu, investimentu, no kolaborasaun ho ita-nia viziรฑu rejionรกl sira.
Atu konklui, dalan oin ba Timor-Leste nakonu ho promesa no potรฉnsia. Liuhosi diversifikasaun ekonรณmika, investimentu iha infraestrutura, dezenvolvimentu indรบstria foun sira, no promosaun prรกtika sustentรกvel sira, ita harii futuru ida nabilan liu ba ita-nia rain. Ita labele atinje ida-ne’e mesak. Ita presiza nafatin apoiu no parseria hosi ita-nia parseiru dezenvolvimentu sira, setรณr privadu, no sidadaun timoroan tomak.
Mai ita servisu hamutuk atu transforma ita-nia vizaun ba realidade no harii ekonomia ida neโebรฉ diversu, reziliente, no inkluzivu, iha-neโebรฉ ema timoroan ida-idak iha oportunidade atu buras.