DILI – Governu Timor-Leste liu husi Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente hamutuk ho Câmara Comercio no Industria Timor-Leste (CCI-TL) finaliza ona forum internasionál ida ho susesu, tanba konsege hetan investor hamutuk 10 mak sei mai investe iha Timor-Leste iha tempu badak.
Forum internasional ho topiku “Timor-Leste’s International Business Forum 2023” ho sub-topiku “Discovering Blue and Green Opportunities for Sustainable Investment” hala’o durante loron rua 23-24 Novembru 2023 iha salaun multi-funsaun GMN iha Bebora-Dili.
Hafoin forum internasionál ba negósiu iha Dili, iha ona emprezáriu internasionál hamutuk sanulu (10) mak konkorda atu hahú halo sira-nia investimentu ne’ebé mak sei kobre bá seitór oioin iha Timor-Leste (TL).
Forum internasionál ne’ebé hala’o ho tema sentrál “Timor-Leste International Business Forum 2023” ho sub-tema “Discovering Blue and Green Oportunities for Sustainable Investment”, durante loron rua, 23 to’o 24 fulan-novembru 2023, iha konkluzaun finál ne’ebé rezulta duni katak, empreza internasionál hamutuk 10 mak hakarak duni atu loke sira-nian investimentu iha TL.
Ho prontidaun husi emprezáriu sira ne’e, ikus mai hamosu duni akordu ida hodi selebra ho Governu Timor-Leste, “Government to Government” no akordu balun entre negósiu ho negósiu ka Business to Business.
Empréza Goldway Holdings Limited husi Hongkong asina kedas MoU ida ho Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente hodi apoia karreta hamutuk 12 bá Ministériu Turizmu no Ambiente, atu hala’o serbisu turizmu nian tuir nesesidade.
Governu Timor-Leste mó sei simu apoiu doasaun konstrusaun hospitál ida husi empreza Guangdong Guofengyuan Holding Group. Empréza Wenchang Heng Ye Industrial Co., Ltd, sei oferese Programa Bolsa Estudu 200 bá Timroan sira.
Empréza Guangdong Lufeng Jinghai Industrial Co., Ltd, komprometidu atu harii uma ho unidade hamutuk uma-ka’in 20 mai povu TL. Empreza Guangdong Beilin Energy Ekipament Co. Ltd, sei oferese unidade 2 husi bomba mina-rai.
CCI-TL, asina mós akordu ho empréza Carbon Foundation Country husi Austáalia. Nune’e mós empréza PT Dewata Sukses Bersama ho Suhurama Developer Unipessoal Lda iha área kriasaun bá Manu-tolun (Peternakan ayam petelur).
Husi Associação Emprezarial das Mulheres de Timor-Leste (AEMTL), asina ho empreza Shenzen Hesun Supply Chain Service Co,Ltd iha área peskas. Alende ne’e, AEMTL selebra ona mós akordu ho Jardine Botanical SDN,Bhd iha área cosmetic industry.
Iha selebrasaun akordu hirak ne’e, asiste direta husi sasin sira mak hanesan, Prezidente Hongkong Goldway Holdings Limited, Wong Kan Lek, Prezidente Guangdong Guofengyuan Holding Group, Haiyuan Li, Prezidente Wenchang Heng Ye Industrial Co., Ltd., Tsoi Chor, Prezidente Guangdong Lufeng Jinghai Industrial Co., Ltd., Zheng, Prezidente Guangdong Beilin Ekipamentu Enerjetiku Co., Ltd., Jianhuai Lin.
Husi IX Governu konstitusionál Timor-Leste nian, liu-husi Ministru Planeamentu ho Investimentu Estratéjiku (MPEI), Gastão de Sousa, Ministru Obras Públikas (MOP), Ministru Komérsiu Indústria (MKI), Filipus Nino Pereira, inkuli Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór bá Asuntu Ekonómiku nian, Ministru Turizmu no Ambiente.
Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay hateten, akordu ne’ebé selebra ne’e, la’ós dehan akordu ida ne’ebé atu hakesi, maibé, hotu-hotu ho intensaun ida konkretu, ksolok tebes katak, emprezáriu nasionál sira, balun konsege konkista duni sira-nia parseiru husi liur, investór sira mai husi internasionál, ne’ebé ohin, hamutuk ho Governu asina tán MoU sanulu (10).
“MoU ida ne’e mak doasaun kareta 12. Ospitál ida ho mós bolsu estudu bá ema 100 bá iha Xina, liu-liu bá iha área ne’ebé espesiálidade hanesan Otelária, ospitálidade, nune’e mós eskola médiu sira hanesan tékniku sira, oioin de’it,” esplika Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay.
Governante ne’e hatutan, akordu ida ho karáter bisnis ka negósiu, komérsiu indústria ninian husi Xina, sira mai ho ema hamutuk 50 resin, sira harii involve aan hamutuk iha asosiasaun ida ne’ebé mak hotu-hotu prontu atu kontribui.
La’ós ne’e de’it, sira mós komprometidu atu harii Otél Cinco Estrela (Bintang lima) iha TL, nomós harii sentru konvensaun ho standarte internasional nian no kompletu mós ho área oioin, inkluzivamente restaurante sira estrela bá estrela.
Ida seluk fali, asina mós hamutuk ho ministru komérsiu indústria nian, ida mak atu kuda tohu, sira serbisu bá ida ne’e.
Husi parte seluk mós iha área aviasaun ninian, ohin asina tiha ona señor Lourenço ho señor ida mai husi Indonézia. Depois, iha tán Sohu, husi Xina, iha tán Peska, ne’e mós mai husi Xina duni.
“Husi Singapura mak asina rua no Malázia asina ida bá Kosmétika, bá fábrika kosmétika. Ne’ebé, hamutuk ita dehan katak, maizumenus. Ita foin hahú hetan fiar hanesan, ita sei halo tán kontaktus, halo tán atividades hanesan ne’e, atu maluk sira mai husi liur, bele komesa hetan fiar, no atrai sira, atu hakarak duni halo investimentu iha Timor-Leste”.