{"id":445,"date":"2023-10-13T13:37:00","date_gmt":"2023-10-13T13:37:00","guid":{"rendered":"https:\/\/testing17.apps.gov.tl\/?p=445"},"modified":"2025-08-26T01:17:09","modified_gmt":"2025-08-25T16:17:09","slug":"timor-leste-finaliza-ona-negosiasaun-adezaun-ba-omk","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/mcae.gov.tl\/en\/timor-leste-finaliza-ona-negosiasaun-adezaun-ba-omk\/","title":{"rendered":"Timor-Leste finaliza ona negosiasaun adezaun ba OMK"},"content":{"rendered":"\n<p>GENEBRA \u2013 Rep\u00fablika Demokratika Timor-Leste (RDTL) hahu tama ona iha hakat final hodi sai nu\u2019udar membru ba Organizasaun Mundial Komersiu (OMK) ka World Trade Organization (WTO) hafoin aplika ba organizasaun mundial ne&#8217;e iha tinan 2016.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Governu Timor-Leste hahu aplika atu tama ba World Trade Organization (WTO) ka Organizasaun Mundial ba Komersiu (OMK) iha fulan Novembru tinan 2016, no iha loron 7 Dezembru 2016, Konsellu Jeral estabelese grupu traballu hodi ezamina aplikasaun governu Timor-Leste nian ba OMK, iha artigu XII husi Akordu Marraquexe ne\u2019eb\u00e9 institui ba OMK.<\/p>\n\n\n\n<p>Grupu traballu hahu hasoru malu iha loron 1 Outubru 2020, 29 Jullu 2021, 29 Abril 2022, 30 Setembru 2022, no 20 Abril 2023 liu husi lideransa (Chairman) Rui Macieira husi Portugal.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha loron Sesta 11 Outubru 2023, grupu traballu ne\u2019eb\u00e9 lidera husi Xefe Negosiador atual Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba Assuntu Ekon\u00f3miku, Ministru Turizmu no Ambiente, Dato Sri Francisco Kalbuadi Lay ne\u2019eb\u00e9 akompa\u00f1a husi Ministru Komersiu no Industria, Filipus Nino Pereira no Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Manetelo realiza enkontru ho estadu membru OMK sira iha kuartel jeral OMK iha Genebra, Su\u00edsa.<\/p>\n\n\n\n<p>Estadu membru OMK sira elojia Timor-Leste nia empe\u00f1amentu forte ho traballu t\u00e9kniku hodi ensera negosiasaun adesaun ba OMK. Timor-Leste subli\u00f1a nia determinasaun ba rezolve kestaun t\u00eaknika pendente sira, promulga ona projetu lei pendente sira, no falta de\u2019it atu asina akordu bilateral ho Indon\u00e9zia no Thailandia iha fulan ida ne\u2019e nia rohan ne\u2019eb\u00e9 hatudu Timor-Leste iha dalan ne\u2019eb\u00e9 loos no atu konklui ona nia prosesu adesaun ba OMK iha konferensia ministerial (MC13) iha Fevereiru 2024.<\/p>\n\n\n\n<p>Lidera husi embaixador Portugal, Rui Macieira, Grupu Traballu f\u00f3 boas-vindas ba delegasaun nivel a\u2019as husi D\u00edli, lidera husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba Assuntu Ekon\u00f3miku, Ministru Turizmu no Ambiente, Dato Sri Francisco Kalbuadi Lay ne\u2019eb\u00e9 resentamente nomeadu nu\u2019udar Xefe Negosiador ba OMK.<\/p>\n\n\n\n<p>Embaixador Macieira nota katak, Grupu Traballu ba dala ne\u2019en la\u2019o durante tinan tolu ona hafoin enkontru dahuluk iha Outubru 2020.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cHa\u2019u impresionadu ho progressu lalais tebes ne\u2019eb\u00e9 konsege halo iha grupu traballu ne\u2019e. Sekretariadu OMK hatete mai ha\u2019u katak, ida ne\u2019e nu\u2019udar progressu ne\u2019eb\u00e9 la\u2019o lalais liu entre adesaun hamutuk 24 ne\u2019eb\u00e9 oras ne\u2019e sei la\u2019o hela. Ida ne\u2019e tanba serbisu maka\u2019as no komitmentu ekipa negosial Timor nian no apoiu kooperasaun husi membru sira hotu,\u201d hateten Embaixador Macieira durante halo aberta ba enkontru grupu traballu ba dala VI iha Kuartel Jeral OMK iha Genebra, Su\u00edsa iha loron Sesta 11 Outubru 2023.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>\u201cHa\u2019u fiar metin katak, Timor-Leste oras ne\u2019e iha ona dalan ne\u2019eb\u00e9 loos atu sai nu\u2019udar membru OMK, ho elementu maior sabi sira iha negosiasaun adezaun rezolvidu no konkorda malu tiha ona,\u201d Embaixador Macieira afirma.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia hatutan, involvimentu direta no fasilitasaun husi nivel politiku husi Diretora-Geral OMK, Ngozi Okonjo-Iweala, durante negosiasaun tama iha faze kr\u00edtika iha fulan hirak ikus nia laran. Semana kotuk, nia simu vizita Prezidente Rep\u00fablika, Jos\u00e9 Ramos-Horta mai iha sede OMK, oferese nia apoiu no sujestaun atu finaliza lalais prosesu adezaun ne\u2019e iha enkontru ministerial (MC13), no rekomenda ba Sekretariadu OMK atu hala\u2019o serbisu hamutuk ho ekipa traballu husi Dili hodi prepara ba p\u00f3s-adezaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Xefe Negosiador Timor-Leste ba adezaun OMK atual Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba Assuntu Ekon\u00f3miku, Ministru Turizmu no Ambiente, Dato Sri Francisco Kalbuadi Lay hateten, esforsu maka\u2019as tebes hala\u2019o tiha ona atu adapta no halo progresu konstrutivu, kreativu atu mantein Timor-Leste nia dalan loos ba adezaun ne\u2019eb\u00e9 loos ho lalais.<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste susesu to\u2019o iha faze negosiasaun ikus nian, tanba esforsu maka\u2019as m\u00f3s husi Reprezentante Permanente Timor-Leste ba Ekrit\u00f3riu Nas\u00f5es Unidas iha Genebra, Maria de Lurdes Martins de Sousa Bessa ho nia ekipa sira. Vise Primeiru-Ministru m\u00f3s la haluhan hato\u2019o obrigadu no agradesimentu uain ba esforsu hirak ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cHa\u2019u espera katak, ita boot sira hotu konkorda ho ha\u2019u katak, Timor-Leste agora iha ona hakat final ba adezaun OMK nian. Ha\u2019u fiar katak, grupu traballu sira sei iha pozisaun atu adopta Pakote Adezaun iha tempu badak hodi hein Konferensia Ministerial OMK nian tuir mai,\u201d hateten Xefe Negosiador Timor-Leste ba adezaun OMK atual Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba Assuntu Ekon\u00f3miku, Ministru Turizmu no Ambiente, Dato Sri Francisco Kalbuadi Lay ba Estadu membru OMK sira.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Timor-Leste susesu to\u2019o iha faze negosiasaun ikus nian, tanba esforsu maka\u2019as m\u00f3s husi Reprezentante Permanente Timor-Leste ba Ekrit\u00f3riu Nas\u00f5es Unidas iha Genebra, Maria de Lurdes Martins de Sousa Bessa ho nia ekipa sira. Vise Primeiru-Ministru m\u00f3s la haluhan hato\u2019o obrigadu no agradesimentu uain ba esforsu hirak ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p>Vise-Primeiru-Ministru ne\u2019e relata, kona-ba progressu substansia sira alkansadu ona iha negeosiasaun bilateral sira ba asesu merkadu ho membru sira, ho negosiasaun hotu termina ona, no asina akordu sei akontese molok fulan ida ne\u2019e remata.<\/p>\n\n\n\n<p>Dato Sri Francisco Kalbuadi Lay nota katak, Timor-Leste iha komitmentu boot atu hakat liu saida mak Nasaun Menus Dezenvolvimentu (Leat Developed Countries) sira hakarak nu\u2019udar ilustra iha komitmentu ambisiozu lubuk ida ne\u2019eb\u00e9 prontu atu hala\u2019o, inklui adezaun ba Akordu Teknolojia no Informasaun no Akordu Expansaun Teknolojia no Informasaun. Projetu kronograma kompromisiu korespondente programadu tiha ona hodi konsidera formalmente ba aprovasaun husi Komite Teknolojia no Informasaun iha loron 19 Outubru 2023.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha parte lejislativa nian, Vise Primeiru-Ministru informa ba estadu membru OMK katak, maske iha mudansa ba governasaun iha tinan kotuk, lezislasaun sira ne\u2019eb\u00e9 presija atu durante periodu adezaun no p\u00f3s-adezaun kontinua elabora no adopta, ho respeitu ba prazu akordu sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Vise-Diretor OMK, Xiangchen Zhang hateten, impressionadu tebes ho disponibilidade Governu Timor-Leste hodi adere (tama) ba OMK, ne\u2019eb\u00e9 nu\u2019udar hakat ida kr\u00edtiku tebes ba adezaun ba Assosiasaun Nas\u00f5es Sudeste Asi\u00e1tiku (ASEAN).<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cHa\u2019u hanoin ida ne\u2019e mak ami temi: buat furak mai ho nia parseiru sira,\u201d nia hateten.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Zhang relembra katak, Diretora-Geral OMK, Ngozi Okonjo-Iweala koloka adezaun nasaun LDC rua Timor-Leste ho Comoros nu\u2019udar prioridade, no hato\u2019o instrusaun ba Sekretariadu OMK atu fasilita rezolve adezaun nu\u2019udar rezultadu MC13 la\u2019o dala ida ho prosedimentu ne\u2019eb\u00e9 hato\u2019o husi Ministru sira iha MC12.<\/p>\n\n\n\n<p>Membru sira apoiu objetivu terminasaun adesaun MC13 ne\u2019e, no reko\u00f1ese esforsu signifikativu sira ne\u2019eb\u00e9 hala\u2019o husi Timor-Leste durante tinan tolu ikus. Sira em-faze katak, Timor-Leste foku nafatin hodi finaliza prosesu ne\u2019e, posibilita nasaun ne\u2019e atu atinje progresu ne\u2019eb\u00e9 estabel, no subli\u00f1a importansia nasaun menus dezolvimentu sira atu tama ba organizasaun ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Hakat tuir mai<\/h3>\n\n\n\n<p>==========<\/p>\n\n\n\n<p>Embaixador Rui Macieira hateten katak, enkontru grupu traballu ba dala VI kuaje finaliza ona elementu pendente sira ba adezaun OMK, marka konkluzaun husi negosiasaun bilateral ikus ba adezaun merkadu ne\u2019eb\u00e9 pendente no progresu hatudu ba finalizasaun diskusaun kona-ba projetu relatoriu husi grupu traballu. Maib\u00e9, manifesta nia preokupasaun kona-ba tempu, tanba hanoin katak, kalendariu atu finaliza prosedimentu sira ne\u2019eb\u00e9 presija apertadu tebes.<\/p>\n\n\n\n<p>Objetivu Embaixador Macieira mak atu kontinua konsolidasaun no verifikasaun ba elaborasaun kalendariu bens e moveis no finalizasaun elaborasaun relatoriu iha fulan Novembru tinan ida ne\u2019e. Grupu Traballu ikus mai sei halo enkontru tuir mai no ikus nian iha tinan 2023 nia rohan atu adopta Pakote Adezaun liu referendum no transmite ba MC13 ba asaun formal.<\/p>\n\n\n\n<p>Hafoin ida ne\u2019e, iha loron ne\u2019e kedas Xefe Negosiador atual Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba Assuntu Ekon\u00f3miku, Ministru Turizmu no Ambiente, Dato Sri Francisco Kalbuadi Lay ba asina akordu bilateral ho Estadu Unidus Amerika (EUA) iha embaixada EUA nian iha Genebra, Su\u00edsa.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cEstadus Unidus Amerika ho kontente hakarak anunsia konkluzaun negosiasaun bilateral ba asesu merkadu ho Timor-Leste, nu\u2019udar parte esforsu Timor-Leste nian atu adere ba Orgamizasaun Mundial Komersiu. Timor-Leste solisita ba adezaun OMK iha tinan 2016 no komesa serbisu ativamente hodi atinji objetivu ne\u2019e iha tinan 2020. Kompromisiu forte Timor-Leste nian iha avansa negosiasaun permite progresu sira signifikativu tebes iha tinan rua ikus ne\u2019e, inklui konkluzaun ba ami nia akordu bilateral,\u201d hateten Embaixadora no Reprezentante Komersiu Estadus Unidus Amerika nian iha Genebra, Katherine Tai.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cEstadus Unidus hein katak, sei serbisu hamutuk ho Timor-Leste no ho nasaun membru OMK sira seluk, medidas sira ne\u2019eb\u00e9 Timor-Leste esforsu hodi avansa mak atu kompleta nia adezaun. Paralelamente prosesa adezaun ba OMK, Timor-Leste m\u00f3s oras ne\u2019e esforsu aan hela hodi sai membru ASEAN\u201d.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Antes ne\u2019e governu Timor-Leste, finaliza tiha ona akordu bilateral sira kona-ba asesu ba merkadu ho nasaun membru OMK hamutuk 7 hanesan Austr\u00e1lia, Nova Zelandia, Japaun, Kambodia, Uniaun Europeia, Philipina no Kanada. Nune\u2019e, iha fulan hirak oin mai, Timor-Leste ho dilizente sira sei esforsu hodi finaliza kestaun pendente sira hodi fornese dokumentu adisional inklui finaliza m\u00f3s akordu bilateral ho nasaun membru OMK sira seluk mak hanesan Indonesia no Tailandia molok fulan Outubru ne\u2019e remata.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>GENEBRA \u2013 Rep\u00fablika Demokratika Timor-Leste (RDTL) hahu tama ona iha hakat final hodi sai nu\u2019udar membru ba Organizasaun Mundial Komersiu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":3185,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"ultp_fs_post_author":"","ultp_fs_post_email":"","ultp_fs_post_author_url":"","footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-445","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-wto"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mcae.gov.tl\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/445","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mcae.gov.tl\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/mcae.gov.tl\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mcae.gov.tl\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mcae.gov.tl\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=445"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/mcae.gov.tl\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/445\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":447,"href":"https:\/\/mcae.gov.tl\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/445\/revisions\/447"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mcae.gov.tl\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3185"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mcae.gov.tl\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=445"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/mcae.gov.tl\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=445"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/mcae.gov.tl\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=445"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}